You need to sign in or sign up before continuing.
Take a photo of a barcode or cover
3.26 AVERAGE
3.26 AVERAGE
18. september, 2020. Elu on nii, nagu tavaliselt: noored teevad sporti, mängivad arvutimänge, täiskasvanud teevad tööd. Ühel hetkel aga hakkab maa värisema. Mööbel lendab, aknaklaasid purunevad. See on Jaapani Shindo-skaalal seitsmepalline maavärin, kõige tugevam, mis võib üldse olla. Kogu riiki läbib maavärinate ahel, mis raputab kogu riiki. See on lõpu algus.
Niiviisi algab Netflixi sari Japan Sinks: 2020, mis põhineb samanimelisel raamatul. Ma räägin sarjast enne, sest see on raamatust täiesti erinev, kuid on suurepärane lisand. Teleseriaal keskendub perekond Mutole, kes suudab katastroofist hoolimata kokku hoida. Peres on kaks last, tütar Ayumu ja poeg Go. Ja Gol on arvutimängurist sõber Eestist, kes kriitilisel hetkel ütleb, mis ilmakaarde nad hoidma peaks. Sest Jaapani saareriik on uppumas. Üks vale samm võib maksta elu.
Enne seda suurt maavärinat on toimunud mitmed pisemad maavärinad riigi lõunaosas, "mida on tunda olnud isegi Komoros". See koht pani mind mõtlema, sest hei, praegu on aasta 2020 ja maikuus oli Nagano prefektuuris, kus ma isegi elan, palju pisikesi maavärinaid. Ühe kuuga värises siin maa rohkem, kui terve möödunud aasta peale kokku. Komoro on Sakust lühikese rongisõidu kaugusel. Pani natuke mõtlema.
Kui teleseriaal keskendub ühele perele ja nende kogemusele, siis raamat on täiesti teistsugune. Raamatu tegevus keskendub teadlastele, kes peavad uurima ühe kadunud saare juhtumit. Allveelaevasõidud paljastavad muutused Jaapani süvikus ning viib riigi teadmiseni, et Jaapani riik eksisteerib veel võib-olla aasta. Teadlased ja poliitikud on suure probleemi ees: kuidas päästa 110 miljonit saareriigil elavat inimest? mis saab nende rahvusest, kui nende kodumaa kaob igaveseks merepõhja? kuidas tulla toime vulkaanipursetega, mida maapõues toimuv liikumine põhjustab?
Jaapani saarestik eemaldus kunagi laamade liikumise tõttu mandrilt. Jaapani süvik põhjustab aeg-ajalt suuri maavärinaid, sealhulgas ka 2011. aasta Sendai maavärina ja sellega kaasnenud tsunami.
Selles raamatus ja telesarjas mõlemas on väga palju mõtlemapanevaid kohti. Inimloomusest, kultuurist, elust ja surmast. Raamatut lugedes oli mul kõhe tunne, sest Jaapani valitsuse käitumine raamatus meenutas mulle kangesti praeguse valitsuse oma. Mida tähendab olla jaapanlane? Mida tähendab olla eestlane? Kas ma oleksin sellepärast halb inimene, kui ma ei suuda aidata teisi, kuid päästan oma mobiiltelefoni (sest see on ainus viis suhelda inimestega, keda ma armastan)?
Ma olen ikka täiesti emotsionaalselt läbi. Ja mõtlemisainet jätkub pikaks ajaks. Ja loodetavasti ei tule mingit hiiglaslikku maavärinat, mis Fuji mäe purskama paneb. Aga mine sa tea, 2020 on juba selline, ootamatusi täis. Igaks juhuks kontrollin õhtul hädaolukorrakotid üle. Parem karta, kui kahetseda.
The Wikipedia page says the English translation is heavily abridged. I wonder of the fuller version has a bit more character development.
challenging
emotional
sad
tense
slow-paced
Plot or Character Driven:
Plot
Strong character development:
No
Loveable characters:
Complicated
Diverse cast of characters:
No
Flaws of characters a main focus:
No
emotional
informative
reflective
sad
tense
medium-paced
Plot or Character Driven:
Plot
Strong character development:
No
Loveable characters:
Complicated
Diverse cast of characters:
No
Flaws of characters a main focus:
No
c'est un peu l'inverse du [b:formidable événement|141244|Le Formidable événement (Le Livre de poche ; 4995)|Maurice Leblanc|http://photo.goodreads.com/books/1172121706s/141244.jpg|136217] de [a:Maurice Leblanc|1569298|Maurice Leblanc|http://photo.goodreads.com/authors/1220300779p2/1569298.jpg] : au lieu de la mer qui disparaît entre la France et l'Angleterre, la mer va submerger le Japon. Et au lieu de voir les conséquences et les réactions a posteriori, on suit les signes avant-coureurs, les intuitions des scientifiques, les préparatifs des politiques.
Bonne littérature catastrophe avec différents points de vue pour une exploration de l'"âme japonaise".
Bonne littérature catastrophe avec différents points de vue pour une exploration de l'"âme japonaise".
I loved Japan Sinks 2020. This is not Japan Sinks 2020. I could feel its age. Might be the translation, might be the writing, but it's not for me
tense
slow-paced
adventurous
dark
emotional
hopeful
inspiring
reflective
sad
fast-paced
Plot or Character Driven:
A mix
Strong character development:
No
Loveable characters:
Yes
Diverse cast of characters:
No
Flaws of characters a main focus:
No
Enjoyably Good
Voici un roman assez court et bien curieux. Amateur de sagas à grand spectacle, passez votre chemin. Du grand spectacle en voici, mais de la saga, des héros flamboyants, des personnages hauts en couleurs, point. L’auteur nous propose d’assister à la submersion du Japon, rien de moins, mais rien de plus. Uniquement les faits, froids et tragiques, sans fioritures. Les personnages évoqués sont loin d’être le centre du livre, il ne font que servir un intrigue plus proche de l’étude de cas que du roman. L’histoire démarre avec d’étranges phénomènes observés au large du Japon, une île disparait subitement, engloutie par les flots. Plus tard, un puissant séisme secoue violemment Tokyo. Et donc, lentement mais sûrement les faits s’enchaînent jusqu’à l’inévitable catastrophe, le point de non-retour. Nous assistons à la mise en œuvre quasi-scientifique de moyens inédits pour sauver le plus grand nombre d’habitants. Agissant dans le plus grand secret pour ne pas semer la panique, le gouvernement met en place un plan de sauvetage à grande échelle tandis que les chercheurs tentent d’évaluer au mieux le temps qu’il reste avant la submersion. Au-delà de l’aspect technique et pragmatique de la chose (évacuation massique de cent dix millions d’âmes, conséquences financières, économiques, sociologiques, etc.), il reste l’aspect humain du drame, car tout un peuple va devoir s’assimiler à des populations culturellement et historiquement très différentes, en ayant perdu leur terre sans espoir de retour. Tout en pudeur et en retenue à l’image du peuple Japonais, ce court récit imagine ce que pourrait être une très vraisemblable submersion du Japon, et met en scène cette peur ancestrale de tous les Japonais dans une montée en puissance très efficace.