Take a photo of a barcode or cover
4.12 AVERAGE
4.12 AVERAGE
adventurous
dark
mysterious
fast-paced
Plot or Character Driven:
Character
Strong character development:
Yes
Loveable characters:
Complicated
adventurous
dark
emotional
mysterious
sad
medium-paced
dark
emotional
reflective
slow-paced
Plot or Character Driven:
A mix
Strong character development:
Yes
Loveable characters:
No
As good as the first one. Slightly more complexity, but just as much magic. I have high hopes for the final volume, and I just have to find out what happens!
1. I liked this one even more than the first, which is always such a relief when you start a new series. There's this horrible anxiety that the second won't be able to live up to the first, but this one did! And considering I read the first book nearly exactly two years ago, I am surprised I remembered as much of the stuff that happened in Circle as I did.
2. Character development is the name of the game, y'all.
3. All of the parts that make you furious or terrified are not because of the fantasy elements, they're from things that are very real and not only possible but likely and I think that makes it hit deep.
4. LOOK AT THOSE BI BABIES, GOSH
Warnings: discussion of apparent suicide, threats and mentions of sexual assault, the kind of bullying that seems unreal but is horribly real, homophobia (incl. from a POV character), fat shaming
2. Character development is the name of the game, y'all.
3. All of the parts that make you furious or terrified are not because of the fantasy elements, they're from things that are very real and not only possible but likely and I think that makes it hit deep.
4. LOOK AT THOSE BI BABIES, GOSH
Warnings: discussion of apparent suicide, threats and mentions of sexual assault, the kind of bullying that seems unreal but is horribly real, homophobia (incl. from a POV character), fat shaming
adventurous
dark
mysterious
medium-paced
Plot or Character Driven:
A mix
Strong character development:
Yes
Loveable characters:
Yes
Diverse cast of characters:
Yes
Flaws of characters a main focus:
Yes
Kas te olete tähele pannud, et tavaliselt on ühe sarja raamatutel igal osal alguses alati eelmist mitu korda kirjeldatud, et lugejale toimunut meelde tuletada? Tavaliselt ma neelan sarja osi järjest ja siis see korrutamine häirib õudselt. See fantaasiaromaan seda rada kahjuks ei jälgi ja ma pidin peal esimest paartkümment lehte läpaka kaane avama ja armsasse otsingumootorisse Google abi järgi minema. Õnneks päris hea kokkuvõte oli olemas, eesti keeles pealegi. Edasi tuli juba sündmustik meelde ja lugemine läks ladusalt.
Goodreadsist vaatasin, et olin esimesele osale kaks punkti viiest andnud. Teine osa sai nüüd kolm, sest meeldis mulle rohkem. Triloogia meenutas algselt minu vana lemmikut W.I.T.C.H., kus aga tegevus on kõvasti süngust ja ka reaalsust juurde saanud ning otsapidi Rootsi kolinud. Veel meenub üks järjejutt Stiina ajakirjast, mille oli kirjutanud B. Ots, kui ma ei eksi, ja kus samuti äärmiselt erinevatest tüdrukutest kokku saanud kamp figureeris. Esimest osa lugedes oli selle olude-sunnil-erinevad-tüdrukud-ühinevad-déjavu tunne valdavam, aga teises osas läks lugu kuidagi põnevamaks ja erilisemaks, mitõttu ühe palli võrra hinne tõusis.
Muide, skandinaavia kirjandusel on kuidagi selline "pime" alatoon, minu arvates, vähemalt mõnel teostel mida ma lugenud nagu Lindqvisti "Lase sisse see õige" ja Larssoni "Lohetatoveeringuga tüdruk". Päris lasteraamatutes seda õnneks pole ja Lindgreniga ma küll võrdlema ei hakka.
Goodreadsist vaatasin, et olin esimesele osale kaks punkti viiest andnud. Teine osa sai nüüd kolm, sest meeldis mulle rohkem. Triloogia meenutas algselt minu vana lemmikut W.I.T.C.H., kus aga tegevus on kõvasti süngust ja ka reaalsust juurde saanud ning otsapidi Rootsi kolinud. Veel meenub üks järjejutt Stiina ajakirjast, mille oli kirjutanud B. Ots, kui ma ei eksi, ja kus samuti äärmiselt erinevatest tüdrukutest kokku saanud kamp figureeris. Esimest osa lugedes oli selle olude-sunnil-erinevad-tüdrukud-ühinevad-déjavu tunne valdavam, aga teises osas läks lugu kuidagi põnevamaks ja erilisemaks, mitõttu ühe palli võrra hinne tõusis.
Muide, skandinaavia kirjandusel on kuidagi selline "pime" alatoon, minu arvates, vähemalt mõnel teostel mida ma lugenud nagu Lindqvisti "Lase sisse see õige" ja Larssoni "Lohetatoveeringuga tüdruk". Päris lasteraamatutes seda õnneks pole ja Lindgreniga ma küll võrdlema ei hakka.