Scan barcode
ladulcinella's review against another edition
4.0
Very good thriller, this second instalmant of the Bergmankronieken. The book is dark, suspenseful and kept me wanting to read on. The MC, Bergman is a really annoying character, but also someone you feel pity for. For all his knowledge of human psyche he cannot help himself. There is a constant tension in the novel as the reader knows what the source of his annoying, strange behaviour might be, but the people around him don’t. I felt like watching a movie and wanting to shout to the characters. The thriller is very dark and an excellent example of scandinavian noir,
I doubted between 3 and 4 stars, but in the end decided on four as it was a very enjoyable read.
I doubted between 3 and 4 stars, but in the end decided on four as it was a very enjoyable read.
petitehelene's review against another edition
5.0
Quando pensava que a trama não se podia complicar mas eis que Sebastian decide jogar o papel de protector. Envolver-se em mais uma série de casos complicados e tentar que os seus segredos obscuros não venham ao de cima.
Digamos que é uma leitura compulsiva e cheia de palpitações!
Digamos que é uma leitura compulsiva e cheia de palpitações!
juniperusxx's review against another edition
5.0
On kulunut aika kauan siitä, kun luin Sebastian Bergman -sarjan ykkösosan, Mies joka ei ollut murhaaja, mutta eipä se haitannut. Tiiliskivimäinen ulkoasu hirvitti, mutta yhdessä kesälomapäivässä tämä tuli luettua - ja ehdin tehdä paljon muutakin kuin istua lukemassa :) Luulen, että jos kirja olisi ollut huono, lukeminen olisi kestänyt paljon kauemmin. Oikein viihdyttävää ja koukuttavaa kerrontaa siis, jännitystä riitti loppuun asti. Siirryn suoraan kolmannen osan, Tunturihaudan, kimppuun...
kikael's review against another edition
3.0
Hjorth, Rosenfeldt põnevik "Mees, kes jälgis naisi" on järg sarja esimesele osale "Mees, kes polnud mõrtsukas". Sebastian Bergmani, endisest uurijast antikangelase seiklused jätkuvad ning põnevust jagub. Kui juba eelmises osas kiitsin tegelasi, siis nüüd ülistan neid veelgi.
2010, Stockholm. Sebastian Bergman oli kunagi sarimõrvarite ekspert. Tema tähelend algas Edward Hinde tabamise ning trellide taha saatmisega. Psühhopaadil oli kindel rituaal naiste tapmiseks, mille pisiasju teadsid vaid vähesed. Kuigi kurjategija istub juba 14 aastat kindlalt trellide taga, ilmub vaeval kuu ajaga välja kolm naist, kes on tapetud täpselt Hinde stiili järgides. Keskkriminaalpolitsei ei suuda tuvstada ohvrite vahel ühtki sarnasust. Just kui võluväel ilmub välja Sebastian ning nõuab isiklikku eesmärki taga ajades endale tööd, teadmata juhtumist veel midagi. Kuuldes sarimõrvarist, keda mõrvar jäljendab, ei suudaks teised parima tahtmisegi juures teda loost eemal hoida. Sebastian selgitab õige pea välja, et tegu on temale suunatud kättemaksuga.
Selle sarja puhul meeldib mulle, et tegelasi on palju ning kõik tunduvad ehtsana, sest juttu on ka nende eraeludest. Billy on lahe, aga Ellinor ja vanglaülem käisid mulle täiega närvidele. Kaasa elasin ka Trollele ning mul oli temast ääretult kahju. Erinevalt esimesest osast anti tapja identiteet väga lihtsalt kätte. Algul anti veidi vihjeid ning niipea, kui mees pildile ilmus oli ilmselge, et see on tema. Oleksin eelistanud veidi kauem selle üle nuputada. Pettumus ei kestnud aga kaua, sest edasi saab juba lugeda psühhopaadi enda vaatenurka, mis oli huvitav. Põnev oli romaan igal juhul, sest mitmed tegelased käisid noateral ja said ka viga. Eriti pingeline oli raamatu lõpp.
"Mees, kes jälgis naisi" meenutas mulle Keplerit, täpsemalt romaani "Uneliivamees", sest ka seal tõmbas nööre trellide taga istuv sarimõrvar. Eelistan siiski krimiromaane, kus saab koos uurijatega nuputada, kes kahtlusalustest on süüdi.
Autorite duo on pärit rootsist. Michael Hjorth on filmi- ja telepordutsent ning Hans Rosenfeldt on stsenarist, kelle loomingusse kuulub sari "Sild". Ta on muide üle kahe meetri pikk. Sebastian Bergmani sari sai alguse 2010. aastal ning koosneb hetkel viiest raamatust, millest juba neli on ka eestikeelsena olemas.
Sebastian Bergmani sari on põnev ning tegelastele on lihtne kaasa elada. Soovitan neile, kellele meeldib, kui krimiromaani uurijad on inimlikud, isiklike murede ja eesmärkidega!
Aitäh, Helios kirjastus, raamatu eest!
2010, Stockholm. Sebastian Bergman oli kunagi sarimõrvarite ekspert. Tema tähelend algas Edward Hinde tabamise ning trellide taha saatmisega. Psühhopaadil oli kindel rituaal naiste tapmiseks, mille pisiasju teadsid vaid vähesed. Kuigi kurjategija istub juba 14 aastat kindlalt trellide taga, ilmub vaeval kuu ajaga välja kolm naist, kes on tapetud täpselt Hinde stiili järgides. Keskkriminaalpolitsei ei suuda tuvstada ohvrite vahel ühtki sarnasust. Just kui võluväel ilmub välja Sebastian ning nõuab isiklikku eesmärki taga ajades endale tööd, teadmata juhtumist veel midagi. Kuuldes sarimõrvarist, keda mõrvar jäljendab, ei suudaks teised parima tahtmisegi juures teda loost eemal hoida. Sebastian selgitab õige pea välja, et tegu on temale suunatud kättemaksuga.
Selle sarja puhul meeldib mulle, et tegelasi on palju ning kõik tunduvad ehtsana, sest juttu on ka nende eraeludest. Billy on lahe, aga Ellinor ja vanglaülem käisid mulle täiega närvidele. Kaasa elasin ka Trollele ning mul oli temast ääretult kahju. Erinevalt esimesest osast anti tapja identiteet väga lihtsalt kätte. Algul anti veidi vihjeid ning niipea, kui mees pildile ilmus oli ilmselge, et see on tema. Oleksin eelistanud veidi kauem selle üle nuputada. Pettumus ei kestnud aga kaua, sest edasi saab juba lugeda psühhopaadi enda vaatenurka, mis oli huvitav. Põnev oli romaan igal juhul, sest mitmed tegelased käisid noateral ja said ka viga. Eriti pingeline oli raamatu lõpp.
"Mees, kes jälgis naisi" meenutas mulle Keplerit, täpsemalt romaani "Uneliivamees", sest ka seal tõmbas nööre trellide taga istuv sarimõrvar. Eelistan siiski krimiromaane, kus saab koos uurijatega nuputada, kes kahtlusalustest on süüdi.
Autorite duo on pärit rootsist. Michael Hjorth on filmi- ja telepordutsent ning Hans Rosenfeldt on stsenarist, kelle loomingusse kuulub sari "Sild". Ta on muide üle kahe meetri pikk. Sebastian Bergmani sari sai alguse 2010. aastal ning koosneb hetkel viiest raamatust, millest juba neli on ka eestikeelsena olemas.
Sebastian Bergmani sari on põnev ning tegelastele on lihtne kaasa elada. Soovitan neile, kellele meeldib, kui krimiromaani uurijad on inimlikud, isiklike murede ja eesmärkidega!
Aitäh, Helios kirjastus, raamatu eest!
zimtsterni's review against another edition
4.0
Ich mag Sebastian Bergmann. Er ist zwar ein Ekel, aber ein liebenswertes Ekel. Der Fall war spannend und auch wenn man vieles schon früh erfährt, hat es mir gut gefallen.
Ich fand es auch gut, wie die Rahmenhandlung aus Teil 1 weitergesponnen wurde. Mal sehen wie es da weiter geht!
Ich fand es auch gut, wie die Rahmenhandlung aus Teil 1 weitergesponnen wurde. Mal sehen wie es da weiter geht!
elinevandm's review against another edition
4.0
"De copycat speelt een kat-en muisspel met de politie, maar wie van de twee trekt aan het langste eind?"
https://elinevandm.wordpress.com/2019/08/01/de-discipel-van-hjorth-rosenfeldt-4/
https://elinevandm.wordpress.com/2019/08/01/de-discipel-van-hjorth-rosenfeldt-4/
casacostello's review against another edition
4.0
I received a proof copy of this book for review. It started off very well, I engaged with the story from the start and excitement was building. I felt after the initial strong start there was as a long period of character building for the first quarter of the story. It was definitely worth sticking with as the remainder of the book was excellent. There was plenty of suspense & I wanted to know the outcome.
oleitorconstante's review against another edition
4.0
4.5*
Acho que neste faltou um pouco da intensidade do final do primeiro mas continua a ser uma série altamente viciante e dos melhores policiais suecos que já li! Venha daí "O Homem Ausente"!
Acho que neste faltou um pouco da intensidade do final do primeiro mas continua a ser uma série altamente viciante e dos melhores policiais suecos que já li! Venha daí "O Homem Ausente"!