A review by sade32645
Ulysses by James Joyce

4.0

Pole ime, et raamatukoguhoidja mulle kaastundliku näoga edu soovis, kui sellega leti tagant teele asusin. Tegu pole mingi ajaviitekirjanduse, vaid paraja saepurust saiaga, millest annab läbi närida.

Lugemiskogemuse osas valdavad mind vastandlikud emotsioonid. Ei saaks öelda, et raamatu lõpuni järamist kahetsen, kuna nii keelelise kui kultuuriloolise aspekti mõttes on tegu geniaalse teosega -tundsin end seda lugedes päris haritlasena kohe. (Prantsuse ja saksa keele oskus ning teadmised kreeka mütoloogiast tulid kasuks, kuid vajaka jäi ladina ja itaalia keele baasist. Samuti oleks olnud hea viia end kurssi nii Piibli, Dante Alighieri "Jumaliku komöödia", Joyce'i eelnevate romaanide, Odüsseia, Trooja sõja ning iiri ja keldi rahvajuttudega. Paras ettevalmistus, eksole.) Lisaks tuleb ikkagi hinnata autori uuenduslikkust stiili osas, kuigi see kohati lugemise väga keeruliseks tegi.

Pahameelt tekitas aga see, et ühtset sisuliini põhimõtteliselt ei olnud: kogu raamatu tegevus toimus 19 tunni vältel ning seisnes täiesti argielulistes tegemistes ja nendega kaasnenud ideedes, mida skrupuloosselt kirjeldati. Alustades poeteekonnal märgatud majade aknapalede värvist ning lõpetades kauni nooruki nägemisest johtunud fantaasiatega. Üldiselt ei oleks mul midagi kirjelduste vastu, kuid enamiku päevast veetis lugeja kärbsena Leonard Bloomi, masendavalt mõttetu ning vastikusttekitavalt silmakirjaliku tüübi n-ö seinal. Bloomis puudus see intellektuaalsus, mida raamatust otsisin ning teises karakteris, Stephen Dedaluses ka leidsin. Oleks teos kulgenud tema peas ja ümber, oleks see ilmselt rohkem tärnegi saanud.

Kuigi kriitikute sõnul on raamatus palju liine, mida analüüsida, ei saaks ma öelda, et oleksin lugemist kuigivõrd nautinud: iga teine peatükk oli kas õõvastav, igav või ebavajalikult detailne tegelaste seksuaalskäitumise osas. Samas võinuksin juurdepääsu eest Stephen Dedaluse mõttemaailma ning Joyce'i pakatavasse teadmistevaramusse rohkemgi kannatada.