A review by cauchemarlena
Shinto Shrines: A Guide to the Sacred Sites of Japan's Ancient Religion by Joseph Cali, John Dougill

5.0


Ma ei suuda leida sõnu, kirjeldamaks kui võimas lugemiselamus see oli. See raamat tutvustab küll suuremaid ja olulisemaid shinto pühamuid Jaapanis, aga teadmisi, mida rakendada pisemate pühamute puhul, sain hulgaliselt. Seda raamatut lugedes tundsin, et tahan seda oma koduriiulile. Tahan seda päriseks, et see nädalavahetusel seljakotti pista ja võtta see välja mõnes unustatud pühapaigas.

See raamat pühendab natuke aega igale piirkonnale, kuid kõige pikemad peatükid on Tokyost ja Kyotost, mis on kahtlemata ühed peamised turismireisi sihtpunktid. Minu prefektuurist tutvustati ainult ühte pühamut, Suwa Taishat, kuhu ma loodan minna aastal 2022 (eeldusel, et ma siis ka veel siin elan), et näha Onbashira matsurit, mille käigus vahetatakse välja pühamukompleksi templite talad. Suwa Taisha paistab teiste hulgast välja selle poolest, et talavahetusega kaasneb hulgaliselt ohtlike rituaale ning aeg-ajalt saab mõni osaline surma ka.

Iga raamatus tutvustatud templi/pühamu puhul analüüsivad autorid selle arhitektuuristiili ja tutvustavad neis elavaid jumalaid ning nende saamislugu. Lisaks märgitakse veel ära see, millel toimuvad olulisemad üritused. Ära on toodud ka muu oluline info tuuride, sissepääsutasude ja selle kohta, millal on kõige parem templit külastada.

Minu jaoks tegi lugemiselamuse eriliseks aga esimene peatükk, kus räägitakse põhitõdedest. Mõnikord on shinto segunenud budismiga ning pühas paigas on natuke mõlemat. Ilmselt kannan seda peatükki endaga kogu ülejäänud elu kaasas, sest ma sain teada nii palju uut. Kuna ma külastan shinto pühamuid vähemalt kord nädalas (üks inari pühamu on mul pisikese jalutuskäigu kaugusel), siis ma tajusin väga selgelt, kuidas need visiidid muutusid. Ma tundsin ära puu, milles peitub jumaluse hing. Ma oskasin nimetada seda kohta, kus pestakse käsi. See tekitas minus nii suurt vaimustust ja minu pidevad "see on see" ja "too on too" ütlemised viisid selleni, et ka sõbranna nõudis selle raamatu omale lugemiseks.