Scan barcode
A review by kittymamers
LoveStar by Andri Snær Magnason, Tina Flecken
3.0
üks neist raamatutest, mille lõpetad ja siis jääd päris pikalt mõtlema, et mida paganat ma just lugesin.
kahekümne aasta tagune islandi ulme. see oleks kõik võinud ka palju hullem olla! meenutas mulle mitmes mõttes Neal Stephensoni "Lumevaringut", aga oli sellest kindlasti parem. alustuseks, lõhem :) ja see, et ta oli islandi raamat, tegi kirjastiili ehk veidi veidraks (ma vist pole lugenud ühtegi inglise keelde tõlgitud islandi raamatut, millel poleks olnud... aktsenti juures), aga loo enda kindlasti jaburamaks, aga ägedamaks. kõik need lunnivõileivad ja liustikud.
veel meenutas see raamat mulle seda, noh, Vahur Afanasjevi ulmekat, mille pealkiri mulle praegu meelde ei tule. eestlaste ja lätlaste asemel on siin islandlased, aga kuidagi samasse väravasse läheb. mõlema raamatu puhul hakkasin ühel hetkel (tükk aega enne lõppu!) mõtlema sellele, et tegelikult pole kirjutatud üldse piisavalt ulmekaid, mis lõppeksid maailmalõpuga.
aga et mis siin siis juhtub - on üks mees, kes on leiutanud mingeid maailmamuutvaid tehnoloogiaid, ja on maailm, mida jooksutavad suures osas selle mehe ärid. muude asjade hulgas on ta enda kontrolli alla saanud armastuse ja surma. ja on armastajapaar, keda see maailm kipub lahku kiskuma, ja kuigi need kaks on üsna ärritavad tegelased, poleks ilma nendeta seal üldse mingit lugu, nii et hea, et nad ikka olemas on.
nagu öeldud, kahekümne aasta tagune raamat, aga aegunud ei tundunud üldse. üsna veenev düstoopia, kus hoolikalt sihitud reklaami kuvatakse hästi segmenteeritud inimestele enamvähem otse ajju. ma arvan, et mõnedes maailma osades inimesed juba enamvähem seda elu elavadki. ainult lunnivõileibu on vähem.
kahekümne aasta tagune islandi ulme. see oleks kõik võinud ka palju hullem olla! meenutas mulle mitmes mõttes Neal Stephensoni "Lumevaringut", aga oli sellest kindlasti parem. alustuseks, lõhem :) ja see, et ta oli islandi raamat, tegi kirjastiili ehk veidi veidraks (ma vist pole lugenud ühtegi inglise keelde tõlgitud islandi raamatut, millel poleks olnud... aktsenti juures), aga loo enda kindlasti jaburamaks, aga ägedamaks. kõik need lunnivõileivad ja liustikud.
veel meenutas see raamat mulle seda, noh, Vahur Afanasjevi ulmekat, mille pealkiri mulle praegu meelde ei tule. eestlaste ja lätlaste asemel on siin islandlased, aga kuidagi samasse väravasse läheb. mõlema raamatu puhul hakkasin ühel hetkel (tükk aega enne lõppu!) mõtlema sellele, et tegelikult pole kirjutatud üldse piisavalt ulmekaid, mis lõppeksid maailmalõpuga.
aga et mis siin siis juhtub - on üks mees, kes on leiutanud mingeid maailmamuutvaid tehnoloogiaid, ja on maailm, mida jooksutavad suures osas selle mehe ärid. muude asjade hulgas on ta enda kontrolli alla saanud armastuse ja surma. ja on armastajapaar, keda see maailm kipub lahku kiskuma, ja kuigi need kaks on üsna ärritavad tegelased, poleks ilma nendeta seal üldse mingit lugu, nii et hea, et nad ikka olemas on.
nagu öeldud, kahekümne aasta tagune raamat, aga aegunud ei tundunud üldse. üsna veenev düstoopia, kus hoolikalt sihitud reklaami kuvatakse hästi segmenteeritud inimestele enamvähem otse ajju. ma arvan, et mõnedes maailma osades inimesed juba enamvähem seda elu elavadki. ainult lunnivõileibu on vähem.