Scan barcode
A review by kittymamers
Tüdrukune by Eia Uus
4.0
räägitakse, et see raamat on kirjutatud mõne napi nädalaga, ja tundub tõesti selline... kiire, ühe-hingetõmbe-jutt, millega räägitakse samas ära... kõik rääkimata lood. võibolla isegi liiga palju lugusid ühe raamatu jaoks. osa oleks ehk võinud jääda järgmisse.
äratundmist oli seal mu jaoks küllaga, elust kahekümnese ja neljakümnese naisena. tööst ja seksist ja teistest naistest ja sellest, mis on raske, aga ka sellest, mis on elus mõnusat.
lugu läks käima ladusalt ja nauditavalt, aga siis kuskil keskel tõmmati pidur peale minu meelest täiesti ülearuse stseeniga, kus kõik naised istusid peolauas ja kordamööda kõik oma elumured ette lugesid, samas kui kaks (kirjelduse järgi ju meeldivat ja intelligentset) meest istusid kõrval nagu mõhk ja tölpa, kallasid endale aga veini juurde ja mörisesid umbes et "ei ole nii". see tundus kohmakas ja ebausutav, aga eelkõige ülearune ja ei lisanud midagi juurde sellele loole, kus kõik need naiste elumurede teemad ju niigi läbi võeti.
õnneks pärast läks raamat jälle edasi ja lõpp mulle jälle meeldis, hoolimata mõnedest veidrustest ja konarustest kogu ses loos.
aa, ja poliitikaosa - mulle meeldis. räägitakse, et liiga läbipaistvalt Eestis viimasel ajal juhtunust maha kirjutatud, aga võibolla sellepärast siis oligi nii usutav ja arusaadav. ja mulle meeldis lugeda raamatut, kus naispeategelane on oma alal professionaal ja kus raamatut alustav koondamine ei tähenda automaatselt vaesusesse ja meeleheitesse langemist, jah, palun, sellisesse maailma lihtsalt tahan uskuda :)
igatahes lugesin läbi samamoodi ühe hingetõmbega nagu ta kirjutatud oli. ei jää selliseks raamatuks, mida üle loeksin, aga jääb selliseks, mida soovitan teistel lugeda. sest mul on tunne, et selle raamatu lugemine algatab mingeid vestlusi, mida oleks vaja pidada.
äratundmist oli seal mu jaoks küllaga, elust kahekümnese ja neljakümnese naisena. tööst ja seksist ja teistest naistest ja sellest, mis on raske, aga ka sellest, mis on elus mõnusat.
lugu läks käima ladusalt ja nauditavalt, aga siis kuskil keskel tõmmati pidur peale minu meelest täiesti ülearuse stseeniga, kus kõik naised istusid peolauas ja kordamööda kõik oma elumured ette lugesid, samas kui kaks (kirjelduse järgi ju meeldivat ja intelligentset) meest istusid kõrval nagu mõhk ja tölpa, kallasid endale aga veini juurde ja mörisesid umbes et "ei ole nii". see tundus kohmakas ja ebausutav, aga eelkõige ülearune ja ei lisanud midagi juurde sellele loole, kus kõik need naiste elumurede teemad ju niigi läbi võeti.
õnneks pärast läks raamat jälle edasi ja lõpp mulle jälle meeldis, hoolimata mõnedest veidrustest ja konarustest kogu ses loos.
aa, ja poliitikaosa - mulle meeldis. räägitakse, et liiga läbipaistvalt Eestis viimasel ajal juhtunust maha kirjutatud, aga võibolla sellepärast siis oligi nii usutav ja arusaadav. ja mulle meeldis lugeda raamatut, kus naispeategelane on oma alal professionaal ja kus raamatut alustav koondamine ei tähenda automaatselt vaesusesse ja meeleheitesse langemist, jah, palun, sellisesse maailma lihtsalt tahan uskuda :)
igatahes lugesin läbi samamoodi ühe hingetõmbega nagu ta kirjutatud oli. ei jää selliseks raamatuks, mida üle loeksin, aga jääb selliseks, mida soovitan teistel lugeda. sest mul on tunne, et selle raamatu lugemine algatab mingeid vestlusi, mida oleks vaja pidada.