Scan barcode
A review by cauchemarlena
Siluett by Indrek Koff, Jean-Claude Mourlevat
4.0
Raamatu alguses on pühendus, mis oleks peaaegu kahe silma vahele jäänud. See on trükitud sisukorra kõrvallehele, kus on ära toodud ka muu raamatuga seotud info. Pühendus kõlab nii: „Kajakale, kes ära lendas”. Täpselt seda laadi pühendus, mis mulle meeldib.
See oli täpselt selline lugemisamps, mis mulle lugemisisu tagasi toob. Käsi veel mõne paksema raamatu poole ei sirutu, aga eks mõnikord võibki lühemaid teoseid lugeda. Raamatus on kokku kümme erinevat lugu, mille lugemist nautisin nii kodus kui bussis. Need olid täpselt õige pikkusega: bussisõit möödus peaaegu märkamatult, iga sõiduga sai loetud üks lugu. Mõni nukram, mõni humoorikam. Mõni lihtsalt selline, mis mulle hullupööra meeldiks, kui mul oleks endal lihtsalt teistsugune tuju olnud. Igatahes, tohutu nauding.
Kui ma peaksin valima oma lemmikloo, siis oleksin hädas, sest kõikides lugudes oli midagi liigutavat. Eks elu hammasrattad käivadki vahel nii nagu neis lugudes. Kõige etteaimatavaks looks minu jaoks oli "Love", mis rääkis loo tudengineiust, kes läks Inglismaale prantsuse keele praktikandiks, et saada enesekindlamaks. Muidugi, kogemus on unustamatu ja seda nii mõnelgi põhjusel, mida ma siin ette öelda ei kavatse. Ja muidugi, nimilugu on juba iseenesest märkimist väärt - Pauline'i unistustega naisi on ju tegelikult päris palju ja need unistused ei lähe tavaliselt seda rada, mida loodetakse. Kes on lugenud, teab. Kes ei ole, kindlasti võtke ette. Selliseid ampse võiks tihedamini ette tulla.
See oli täpselt selline lugemisamps, mis mulle lugemisisu tagasi toob. Käsi veel mõne paksema raamatu poole ei sirutu, aga eks mõnikord võibki lühemaid teoseid lugeda. Raamatus on kokku kümme erinevat lugu, mille lugemist nautisin nii kodus kui bussis. Need olid täpselt õige pikkusega: bussisõit möödus peaaegu märkamatult, iga sõiduga sai loetud üks lugu. Mõni nukram, mõni humoorikam. Mõni lihtsalt selline, mis mulle hullupööra meeldiks, kui mul oleks endal lihtsalt teistsugune tuju olnud. Igatahes, tohutu nauding.
Kui ma peaksin valima oma lemmikloo, siis oleksin hädas, sest kõikides lugudes oli midagi liigutavat. Eks elu hammasrattad käivadki vahel nii nagu neis lugudes. Kõige etteaimatavaks looks minu jaoks oli "Love", mis rääkis loo tudengineiust, kes läks Inglismaale prantsuse keele praktikandiks, et saada enesekindlamaks. Muidugi, kogemus on unustamatu ja seda nii mõnelgi põhjusel, mida ma siin ette öelda ei kavatse. Ja muidugi, nimilugu on juba iseenesest märkimist väärt - Pauline'i unistustega naisi on ju tegelikult päris palju ja need unistused ei lähe tavaliselt seda rada, mida loodetakse. Kes on lugenud, teab. Kes ei ole, kindlasti võtke ette. Selliseid ampse võiks tihedamini ette tulla.