Take a photo of a barcode or cover
kittymamers 's review for:
Jordens smartaste ord: Språkliga gåtor och mänskligt tänk
by Fredrik Lindström
nagu sama autori eelminegi keeleraamat - nagu oli ja nagu polnud kah, kindlasti rootsi keele paremale oskajale ja keelekeskkonnas elajale oleks olnud huvitavam ja arusaadavam.
pool raamatut rääkis pigem nagu keelest üldiselt - näiteks see, et mis sõnad "on olemas" ja milliseid pole. ma arvan, et Scrabble'i-laua taga tekkivad tülid on eestlastel ja rootslastel küll üsna sarnased - keegi moodustab mingi jabura liitsõna, keegi teine ütleb, et sellist sõna ei ole olemas, nojah, sõnastikus tõesti pole, aga kõiki liitsõnu ei olegi ju sõnastikus. võibki vaidlema jääda. Lindström on, teadagi, pigem keeleliberaal, ja pigem leiab, et sõnu saab ja võibki vabalt tekitada sedamööda, kuidas neid vaja läheb ja kuidas neist aru saadakse. vähemalt päriselus, mitte vast tingimata punktide peale käivas mängus...
dialektidest oli üks peatükk ja see läks mul küll suht kõige täiega üle pea, sest mida tean mina mingist stockholmi või norrlandi hääldusest.
teises pooles oli põhjalikumalt juttu rootsi nimede tekkelugudest, et kust ikkagi ees- ja kust perenimed ja mis hüüdnimed on saanud pärisnimedeks ja millised veel pole jne. sealt noppisin näiteks sellise huvitava teadmise, et Natt och Dag (teate, see kirjanik, Niklas Natt och Dag) on iidne rootsi aadlinimi ja on moodustatud nii, nagu aadlikud mingil hetkel tegid - jutustad lihtsalt, et mis sul suguvõsa vapi peal on. mõnel oli lõvipea (Lejonhuvud) ja mõnel öökull (Uggla) ja mõnel kuldne täht (Gyllenstjerna) ja, noh, ühtedel oli siis pool vappi must ja pool helekuldne ja sealt see nimi, "öö ja päev".
ja siis oli vandmisest-roppustest (mida rootsi keeles teatavasti väga ei ole) ja sõimunimedest kah juttu ja siis lõpuks millegipärast lõppes keelejutt üldse ära ja arutleti natuke aega umbes naise rolli muutumise üle rootsi ühiskonnas viimastel sajanditel (kontekstis, et sõna "daam" ei saa enam väga kasutust ja kõik naised on pigem "tüdrukud" ja see on spst, et daamid, nagu ka vanamoorid (gumma) on pigem nagu välja surnud).
pool raamatut rääkis pigem nagu keelest üldiselt - näiteks see, et mis sõnad "on olemas" ja milliseid pole. ma arvan, et Scrabble'i-laua taga tekkivad tülid on eestlastel ja rootslastel küll üsna sarnased - keegi moodustab mingi jabura liitsõna, keegi teine ütleb, et sellist sõna ei ole olemas, nojah, sõnastikus tõesti pole, aga kõiki liitsõnu ei olegi ju sõnastikus. võibki vaidlema jääda. Lindström on, teadagi, pigem keeleliberaal, ja pigem leiab, et sõnu saab ja võibki vabalt tekitada sedamööda, kuidas neid vaja läheb ja kuidas neist aru saadakse. vähemalt päriselus, mitte vast tingimata punktide peale käivas mängus...
dialektidest oli üks peatükk ja see läks mul küll suht kõige täiega üle pea, sest mida tean mina mingist stockholmi või norrlandi hääldusest.
teises pooles oli põhjalikumalt juttu rootsi nimede tekkelugudest, et kust ikkagi ees- ja kust perenimed ja mis hüüdnimed on saanud pärisnimedeks ja millised veel pole jne. sealt noppisin näiteks sellise huvitava teadmise, et Natt och Dag (teate, see kirjanik, Niklas Natt och Dag) on iidne rootsi aadlinimi ja on moodustatud nii, nagu aadlikud mingil hetkel tegid - jutustad lihtsalt, et mis sul suguvõsa vapi peal on. mõnel oli lõvipea (Lejonhuvud) ja mõnel öökull (Uggla) ja mõnel kuldne täht (Gyllenstjerna) ja, noh, ühtedel oli siis pool vappi must ja pool helekuldne ja sealt see nimi, "öö ja päev".
ja siis oli vandmisest-roppustest (mida rootsi keeles teatavasti väga ei ole) ja sõimunimedest kah juttu ja siis lõpuks millegipärast lõppes keelejutt üldse ära ja arutleti natuke aega umbes naise rolli muutumise üle rootsi ühiskonnas viimastel sajanditel (kontekstis, et sõna "daam" ei saa enam väga kasutust ja kõik naised on pigem "tüdrukud" ja see on spst, et daamid, nagu ka vanamoorid (gumma) on pigem nagu välja surnud).