Scan barcode
A review by sirli
Tüdrukune by Eia Uus
4.0
Muidu 3,5 aga teema ja eesti autori poolest pigem ülespoole ümardus seekord.
Ilma otsest planeerimata haarasin selle lugemiseks just naistepäeva, mil on eriti asjakohane meenutada võrdse kohtlemise vajalikkust. Natuke kiirustatud ja liiga paljut haarata prooviv, kuid kuuldused, et antud teos vaid 3 nädalaga kirja sai, siis on täitsa mõistetav. Liliani patroniseeriv toon Mona suhtes on pisut liig, samuti ei saa ma lõpuni aru ka Mona motiividest. Aga teemad, mida kajastatakse, panevad mind seda raamatut ka kõrgemalt hindama.
Ühelt poolt Eesti poliitmaastik, mis kohati päris äratuntavalt päris elust maha viksitud aga samas nii nagu on, mis teha. Palgalõhe, võrdne kohtlemine, mõlemaid sugupooli üheselt austav suhtumine - need on teemad, mis peaks kõigile korda minema. Naispoliitikut hüsteerikuks sõimata on praeguses Eesti poliitikas täiesti ok, kurb...
Teine teema on naiste õigusega enda üle otsustada.
Kõige kurvem ongi, et isegi naised ise kipuvad sed "aga ta ise oli süüdi.." takka kiitma. Kui ma mõtlen enda noorusele, siis suudan ette manada küll mõne sellise situatsiooni, mis oleks võinud võtta ka palju kehvema pöörde. Õnneks on mind hoitud taevaste või maiste jõudude poolt.
Ja veel üks mu lemmik tsitaat feminismi kohta.
Jep, ma olen kindlasti feminist ja kasvatan ka oma tütreid selles vaimus. Ennast peab austama ja teisi inimesi samuti olenemata soost.
Ilma otsest planeerimata haarasin selle lugemiseks just naistepäeva, mil on eriti asjakohane meenutada võrdse kohtlemise vajalikkust. Natuke kiirustatud ja liiga paljut haarata prooviv, kuid kuuldused, et antud teos vaid 3 nädalaga kirja sai, siis on täitsa mõistetav. Liliani patroniseeriv toon Mona suhtes on pisut liig, samuti ei saa ma lõpuni aru ka Mona motiividest. Aga teemad, mida kajastatakse, panevad mind seda raamatut ka kõrgemalt hindama.
Ühelt poolt Eesti poliitmaastik, mis kohati päris äratuntavalt päris elust maha viksitud aga samas nii nagu on, mis teha. Palgalõhe, võrdne kohtlemine, mõlemaid sugupooli üheselt austav suhtumine - need on teemad, mis peaks kõigile korda minema. Naispoliitikut hüsteerikuks sõimata on praeguses Eesti poliitikas täiesti ok, kurb...
Teine teema on naiste õigusega enda üle otsustada.
"Mõni kannab palju meiki, sest talle ei meeldi näiteks oma vinnid. Kannab punst riietust, sest see annab talle energiat, mida tal kehakeemias ehk talvisel ajal napib. Kasutab parfüümi, mis teda ennast tegudele stimuleerib. Ma ei vaidle vastu, et kindlasti on inimesei, kes rietuvad kellegi teise jaoks. Kes valivad selga midagi peibutavat, kui otsivad kaaslast. Kindlasti teen ka mina seda, kui lähengi toast välja plaaniga. Aga kui ühiskond on nii ajupestud, et isegi psühholoog, naine veel pealekauba, arvab, et ise ta kandis seelikut, ise tahtis seksuaalset tähelepanu, siis millest me räägime? Siis ongi ühiskond, kus ka intelligentsed, haritud, tublid, targad, korralikud mehed usuvad, et naise "ei" ei tähenda alati eitust." lk 116
Kõige kurvem ongi, et isegi naised ise kipuvad sed "aga ta ise oli süüdi.." takka kiitma. Kui ma mõtlen enda noorusele, siis suudan ette manada küll mõne sellise situatsiooni, mis oleks võinud võtta ka palju kehvema pöörde. Õnneks on mind hoitud taevaste või maiste jõudude poolt.
Ja veel üks mu lemmik tsitaat feminismi kohta.
"Feminist ei vihka mehi," ütlen leebelt. "Ei pea end paremaks, lihtsalt natuke võrdsemaks kui meil siiani on lubatud end tunda. Feminist ei vihka seksi ja nii edasi. Ta ei taotle naiste ülemvõimu, vaid lihtsalt võrdset kohtlemist." lk 205.
Jep, ma olen kindlasti feminist ja kasvatan ka oma tütreid selles vaimus. Ennast peab austama ja teisi inimesi samuti olenemata soost.