Take a photo of a barcode or cover
A review by cauchemarlena
Queen of the Flowers by Kerry Greenwood
4.0
Ma ausalt kardan seda päeva, kui mul selle sarja kõik 20 raamatut loetud saavad. See on lihtsalt nii hea. Mida ma siis loen, kui rohkem pole? Oskab keegi mõnd sarnast, sama head või veel paremat, raamatusarja soovitada? Või midagi hoopis teistsugust, aga mis oleks ka väga, väga hea?
Sarja neljateistkümendas raamatus valmistub Phryne paraadiks, kus tal on kanda kõige tähtsam roll. Kaunist ja elegantsest naisest peab saama lillede kuninganna, paraadi kõige ilusam õis. Peagi kaob aga üks tema lilleneiudest ning Phryne südameasjaks saab välja selgitada, mis temaga juhtus. Samal ajal tunneb tema kasutütar Ruth ootamatult suurt huvi oma isa vastu ning satub sekeldustesse, soovides temaga kohtuda. Lisaks ilmub välja üks Phryne vana armsam.
See raamat oli minu jaoks veidi igavam kui mõned teised, aga see oli sellegipoolest hästi kirjutatud. Mitmete (kui mitte kõigi) raamatute lõpus toob autor välja nimekirja raamatutest, mida ta on ajaloolise teema uurimisel kasutanud ja mainib ära kohad, mille ta ise on sihilikult ära muutnud, et see narratiiviga sobiks. Mulle meeldib selline põhjalikkus uurimisel ja kuna tegemist on väljamõeldisega, siis see ajastutruulisus ja sarnasus on lihtsalt boonuseks. Täiesti vabalt võiks ju öelda, et selle raamatu tegevused toimuvad mõnes paralleelses universumis, kui kellegil mingeid kaebusi selle kohta oleks.
Mulle meeldib ka see, kuidas iga mõne raamatu tagant raamatute ülesehitus veidike muutub. Viimaste teostega on iga peatüki lõpus mõned minevikupildid või kirjakatked, mis annavad lugejale pildi möödunust, mis on looga seotud, kuid mida muudmoodi oleks võimatu looga siduda, sest tegelased neid asju ei tea. Lugejale annab see aga osade müsteeriumitega hea konteksti, näiteks selles raamatus oli kirjavahetus Ruthi ema ja isa vahel, Ruthi ema ja ta sõbranna vahel.
Hilisemates raamatutes saab rohkem teada ka Phryne mineviku kohta, sest kuigi tema armuke jääb samaks, ilmuvad aeg-ajalt välja tondid ja armsamad tema minevikust.
Sarja neljateistkümendas raamatus valmistub Phryne paraadiks, kus tal on kanda kõige tähtsam roll. Kaunist ja elegantsest naisest peab saama lillede kuninganna, paraadi kõige ilusam õis. Peagi kaob aga üks tema lilleneiudest ning Phryne südameasjaks saab välja selgitada, mis temaga juhtus. Samal ajal tunneb tema kasutütar Ruth ootamatult suurt huvi oma isa vastu ning satub sekeldustesse, soovides temaga kohtuda. Lisaks ilmub välja üks Phryne vana armsam.
See raamat oli minu jaoks veidi igavam kui mõned teised, aga see oli sellegipoolest hästi kirjutatud. Mitmete (kui mitte kõigi) raamatute lõpus toob autor välja nimekirja raamatutest, mida ta on ajaloolise teema uurimisel kasutanud ja mainib ära kohad, mille ta ise on sihilikult ära muutnud, et see narratiiviga sobiks. Mulle meeldib selline põhjalikkus uurimisel ja kuna tegemist on väljamõeldisega, siis see ajastutruulisus ja sarnasus on lihtsalt boonuseks. Täiesti vabalt võiks ju öelda, et selle raamatu tegevused toimuvad mõnes paralleelses universumis, kui kellegil mingeid kaebusi selle kohta oleks.
Mulle meeldib ka see, kuidas iga mõne raamatu tagant raamatute ülesehitus veidike muutub. Viimaste teostega on iga peatüki lõpus mõned minevikupildid või kirjakatked, mis annavad lugejale pildi möödunust, mis on looga seotud, kuid mida muudmoodi oleks võimatu looga siduda, sest tegelased neid asju ei tea. Lugejale annab see aga osade müsteeriumitega hea konteksti, näiteks selles raamatus oli kirjavahetus Ruthi ema ja isa vahel, Ruthi ema ja ta sõbranna vahel.
Hilisemates raamatutes saab rohkem teada ka Phryne mineviku kohta, sest kuigi tema armuke jääb samaks, ilmuvad aeg-ajalt välja tondid ja armsamad tema minevikust.