A review by kittymamers
Rotherweird by Andrew Caldecott

3.0

idee/lugu 5, teostus 2.

alguses täiesti paljulubav aurupunk, aga kiirelt hakkab väsitama see, kuidas tegelased tulevad kokku ja räägivad üksteisele asju, mida lugeja juba teab... lihtsalt selleks, et kõik tegelased oleks samal leheküljel (pun not intended) ja lugu saaks edasi minna? üldse, miks neid tegelasi nii palju peab olema, ja kui peab, siis kas võiks paluda rohkem järjepidevust neil silma peal hoidmisel?

mitu ebaloogilisust jäi närima kuni lõpuni. vast ikka oleks keegi võinud toimetada seda raamatut.

aga noh, ikkagi see lugu - linn Inglismaal, mis elab täieliku omavalitsuse all ja kus ajalugu on keelatud (ehkki, rääkides ebaloogilisustest, see ei tundu küll ei efektiivne viis probleemi lahendamiseks ega ka... teostatav). tagasivaated 16. sajandisse, kust kogu jama alguse sai, ja vihjed roomlastele ja druiididele. üpris meeleolukas galerii naljakate nimedega linnakodanikke, igaühel omad veidrused (aga kuidas nad nii väikses ja isoleeritud kohas kõik üksteist ei tundnud?). linna jaburad seadused ja veidrad traditsioonid. maagilised portaalid ja ohtlikud mutantkoletised. sellest kõigest oleks võinud väga hea raamatu kirjutada!

triloogia esimesele osale sobivalt jäid lõpus mõned otsad lahti, aga ma vist saan edasi elatud ilma teadmiseta, mis järgmiseks juhtub.