Scan barcode
A review by kittymamers
Tales from the Inner City by Shaun Tan
5.0
täitsa umbropsu haarasin selle raamatu raamatukogust kaasa, sest tundus, et kenad pildid, ja lihtsalt... ta oli sellel ainsal riiulil, kust sai ise midagi võtta, ja see riiul oli juba üsna hõredaks jäänud. defitsiit!
aga oh, mis leid.
need pildid on tõesti absoluutselt võrratud.
juttude osas olin ette kõhklev, sest esiteks pole ma pärast varajase lapseea Seton-Thompsoni- ja Teofrastuse-traumasid eriline loomalugude sõber, ja teiseks pole lühijutt ka üldse minu stiihia. aga kohe esimese jutu esimestest ridadest olin konksu otsas: "Crocodiles live on the eighty-seventh floor. And very comfortably, too. Plenty of filtered water, mud, swamp grass, climate control, fresh meat delivered twice a week, big long walls of uninterrupted glass, along which to follow the sun all day, slowly moving from east to west; such luxurious reptilian basking would never be possible on ground level. Did I mention the spectacular view of financial district in all directions?" jah, ja nii ta läheb. krokodillidel on küll liftinupu kõrval kirjas, et korrus 87: krokodillid, aga kõik eeldavad, et ju see on moebränd või kindlustus- või reklaamifirma. ainult aknapesija teab, et nad seal on, ja teda ei usu keegi.
sellised linnaloomade lood on need kõik, mõnedel läheb inimeste kõrval paremini ja mõnel kehvemini, aga kõigil neil on mingid oma asjad ajada, keegi ei ela siin meie rõõmuks. päris hea nihe on sees iga kord. ja kas ma neid pilte mainisin? oo, seda teopilti ma tahaks endale koju seinale!
kõige rohkem kõnetas mind lugu karudest, kes palkasid advokaadid ja kaebasid inimkonna kohtusse. hästi see nende jaoks muidugi ei lõppenud. aga ikkagi.
aga oh, mis leid.
need pildid on tõesti absoluutselt võrratud.
juttude osas olin ette kõhklev, sest esiteks pole ma pärast varajase lapseea Seton-Thompsoni- ja Teofrastuse-traumasid eriline loomalugude sõber, ja teiseks pole lühijutt ka üldse minu stiihia. aga kohe esimese jutu esimestest ridadest olin konksu otsas: "Crocodiles live on the eighty-seventh floor. And very comfortably, too. Plenty of filtered water, mud, swamp grass, climate control, fresh meat delivered twice a week, big long walls of uninterrupted glass, along which to follow the sun all day, slowly moving from east to west; such luxurious reptilian basking would never be possible on ground level. Did I mention the spectacular view of financial district in all directions?" jah, ja nii ta läheb. krokodillidel on küll liftinupu kõrval kirjas, et korrus 87: krokodillid, aga kõik eeldavad, et ju see on moebränd või kindlustus- või reklaamifirma. ainult aknapesija teab, et nad seal on, ja teda ei usu keegi.
sellised linnaloomade lood on need kõik, mõnedel läheb inimeste kõrval paremini ja mõnel kehvemini, aga kõigil neil on mingid oma asjad ajada, keegi ei ela siin meie rõõmuks. päris hea nihe on sees iga kord. ja kas ma neid pilte mainisin? oo, seda teopilti ma tahaks endale koju seinale!
kõige rohkem kõnetas mind lugu karudest, kes palkasid advokaadid ja kaebasid inimkonna kohtusse. hästi see nende jaoks muidugi ei lõppenud. aga ikkagi.