A review by annjk
Kadunud hõim by Mehis Heinsaar

challenging dark mysterious tense medium-paced
  • Plot- or character-driven? Character
  • Strong character development? Yes
  • Loveable characters? No
  • Diverse cast of characters? N/A
  • Flaws of characters a main focus? No

3.75

3.75/5 
Selle raamatu esimene pool oli ülimalt põnev ning ei suutnud pinevusest seda esialgu käest panna. 

Samas ei oodanud,
et Agu jääbki sinna elama ja et tegevustik nii isoleerituks ja mõnevõrra "tavaliseks" muutub . Ehk ootasin veidi rohkem kestvat pinevust ja ebamaisust. Kuni Eevaldi juhtumini pidin end mõnevõrra sundima lugema. Pärast seda läks samas kõik jälle ladusalt ja mu tähelepanu oli kuni lõpuni haaratud. 

Arvan, et need ajahetked, millest üle hüpati oli väga õige tegu antud loo puhul. Ei jäädud liigselt pidama detailidesse kui küsimused ulatusid juba tulevikku. Lõpus tulnud "üllatus" oli päris selgesti aimatav aga raamatut lõpetades võin täienisti öelda, et olin loo lõpuga rahul, mida ei juhtu just tihti viimasel ajal. 

Lisaks oli Agu selline tegelane, kes mulle just eriti ei sümpatiseerinud, välja arvata siis tema lakkamatu uudishimu millega ta end päris korralikult jamadesse tõmbas. Hiljem, kui juba oldi kohanenud Mustakulmu eluga, hakkasin talle rohkem kaasa elama just elukogemusest tulnud mõõdukuse tõttu. Just see kohanemisaeg jäi vahepeal venima nagu Jakobi toidukirjeldused.


Kiidan ka alguses olnud kerget gootilikku hõngu ja kujutasin ette, et sellest raamatust saaks meeletul hea film, lugedes jooksid stseenid  peas otsekui kinolinal. 



Expand filter menu Content Warnings