Scan barcode
A review by sirli
Hämarad alleed by Ivan Alekseyevich Bunin
3.0
Raamat on tõeliselt kaunis, vahel lihtsalt imetlesin seda veidi enne järjekordse jutu juurde asumist. Lood on kirjutatud eksiilis, millest õhkub siiski kodumaaigatsust.
Bunin on meisterlik oma kirjeldustes, ümbrusest mis rongiaknast paistab, suveõhtutest maamõisates, kargetest talvistest saanisõitudes, Venemaa loodusest ja linnaelust. Sekka lood Pariisist ja Madriidist. Läbivaks teemaks on traagiline armastus, mõni lugu süngem kui teine, kuid olles enamasti siiski juba ette hukule määratud. Mulle ei meenu ühtki õnneliku lõpuga jutustust siit kogumikust, isegi kui juba oli lootus hästi lõppemisek, lisandus lause “see jäi tema viimaseks suveks”, “tookord oli ta maal viimast korda elus” või “Detsemris suri ta Genfi järve ääres enneaegsesse sünnitusse”.
Vaatamata suurepärasele sõnasedamise ja jutustamise oskusele jäid osad lood minu jaoks kesiseks. Enamasti just lühemad 1-2 leheküljelised kirjelduses rongis nähtud naisest vmt. Ilmselt ongi kõige parem lugeda seda mõne loo kaupa, mitte järjest, siis ei hakka ka sellised kordused ehk häirima.
“Miks ta end ise maha laskis?”
“Ta oli väga armunud, ja kui ollakse väga armunud, siis lastakse end alati maha…”
“Kabel” lk 393
Bunin on meisterlik oma kirjeldustes, ümbrusest mis rongiaknast paistab, suveõhtutest maamõisates, kargetest talvistest saanisõitudes, Venemaa loodusest ja linnaelust. Sekka lood Pariisist ja Madriidist. Läbivaks teemaks on traagiline armastus, mõni lugu süngem kui teine, kuid olles enamasti siiski juba ette hukule määratud. Mulle ei meenu ühtki õnneliku lõpuga jutustust siit kogumikust, isegi kui juba oli lootus hästi lõppemisek, lisandus lause “see jäi tema viimaseks suveks”, “tookord oli ta maal viimast korda elus” või “Detsemris suri ta Genfi järve ääres enneaegsesse sünnitusse”.
Vaatamata suurepärasele sõnasedamise ja jutustamise oskusele jäid osad lood minu jaoks kesiseks. Enamasti just lühemad 1-2 leheküljelised kirjelduses rongis nähtud naisest vmt. Ilmselt ongi kõige parem lugeda seda mõne loo kaupa, mitte järjest, siis ei hakka ka sellised kordused ehk häirima.
“Miks ta end ise maha laskis?”
“Ta oli väga armunud, ja kui ollakse väga armunud, siis lastakse end alati maha…”
“Kabel” lk 393