A review by anettmarii
The Idiot by Fyodor Dostoevsky

3.0

teada on, et härra Dostojevski pidi iga antud romaani osa ajalise piiranguga kirjastusele esitama, oi esimesed kolm osa venisid ja viimases hakkas tegevustik hüppeliselt lendlema – jääb mulje, nagu oleks härral ise "Idioodist" kõrini saanud.

ometigi pani Dostojevski sõnadesse midagi, millele ma pole verbaalset kuju osanud anda; kitsamalt sõnapaar "originaalsuse iha" oli see, mis mind kummitama jäi.
neljas osa, esimene peatükk: "... kuigi ta oli tervenisti, pealaest jalatallani originaalsuse ihast nakatatud. Aga see liik on esimesest palju õnnetum (minu enda kommentaar: esimene siis vaimselt piiratute liik, jutustaja kohaselt jagunevad inimesed kaheks: vaimult piiratud ning << märksa arukamad >>). See'p see ongi, et kui a r u k a s << harilik >> inimene peabki ennast vahetevahel (aga võib-olla ka kogu eluaeg) geniaalseks ja originaalseks inimeseks, säilitab ta oma südames ometi kahtluseussikese, mis sunnib arukat inimest lausa meelt heitma; kui ta lõpuks ka alistub, siis juba sootuks mürgitatuna sissepoole pöördunud auahnusest."