Take a photo of a barcode or cover
4.34 AVERAGE
4.34 AVERAGE
"Minulla ei ole ollut paljon iloa elämässä, mutta se vähä on tullut kauttasi. Nyt se on loppu, enkä tiedä minkä tähden olen elänyt. Hätää ja kurjuutta ja raskasta työtä koko ajan. Ei ole ollut aikaa olla ihminen. Jos lasteni pitää elää samalla tavalla, toivon mieluummin, että he kuolevat jo tänään."
Voi Katrina... Voi Suomi ja suomalaisuus. Voi meidän historia, köyhyys ja kurjuus. Voi Sally Salminen miten taitavasti kirjoitat sitä melankoliaa! Osui ja upposi ja repi riekaleiksi.
Voi Katrina... Voi Suomi ja suomalaisuus. Voi meidän historia, köyhyys ja kurjuus. Voi Sally Salminen miten taitavasti kirjoitat sitä melankoliaa! Osui ja upposi ja repi riekaleiksi.
emotional
hopeful
reflective
sad
medium-paced
Plot or Character Driven:
Character
Strong character development:
Yes
Loveable characters:
Complicated
Diverse cast of characters:
Yes
Flaws of characters a main focus:
Complicated
emotional
hopeful
informative
reflective
sad
slow-paced
Plot or Character Driven:
Character
Olipahan elämys. Odotukset eivät olleet suurensuuret, toki kuullut kehut ja Hurmeen suomennos antoivat odottaa jotain vähintäänkin hyvää, mutta kyllä tämä ne odotukset ja kirjan alun tunnelman ylittivät. Salminen osaa antaa ajan kulkea niin, että alle 500 sivuun mahtuu kokonainen elämä lapsuutta lukuunottamatta. Sekin on saavutus, että olisin ulkomuistista arvellut kirjassa olevan sivuja kolmisensataa, erittäin sujuvaa luettavaa siis.
Mitä pidemmälle pääsi, sitä enemmän Katrinasta piti ja välitti. Loppu olikin sitten toisaalta hyvin surullinen, toisaalta odotettu ja paikallaan. Kauniisti kirjoitettu.
Yhteiskunnallinenkin puoli oli hieno: Katrinan kehityksen ohella sai lukea, kuinka elämä saaristossa muuttui ajan kuluessa ja väen vaurastuessa. Torppareille ei alussa ollut mitään, lopussa sitten jo enemmän ja parempaa ja torppareiden lapsilla muitakin mahdollisuuksia kuin jatkaa vanhempiensa perässä käytännössä maaorjan asemassa.
Hieno kirja, kannattaa lukea siinä missä joku [b:Täällä Pohjantähden alla 1–3|1229089|Täällä Pohjantähden alla 1–3|Väinö Linna|https://images.gr-assets.com/books/1245092828s/1229089.jpg|1217639] tai Lohja-trilogia, mikäli mielii kotimaamme historiaan ja tavallisten ihmisten elämään perehtyä.
Mitä pidemmälle pääsi, sitä enemmän Katrinasta piti ja välitti. Loppu olikin sitten toisaalta hyvin surullinen, toisaalta odotettu ja paikallaan. Kauniisti kirjoitettu.
Yhteiskunnallinenkin puoli oli hieno: Katrinan kehityksen ohella sai lukea, kuinka elämä saaristossa muuttui ajan kuluessa ja väen vaurastuessa. Torppareille ei alussa ollut mitään, lopussa sitten jo enemmän ja parempaa ja torppareiden lapsilla muitakin mahdollisuuksia kuin jatkaa vanhempiensa perässä käytännössä maaorjan asemassa.
Hieno kirja, kannattaa lukea siinä missä joku [b:Täällä Pohjantähden alla 1–3|1229089|Täällä Pohjantähden alla 1–3|Väinö Linna|https://images.gr-assets.com/books/1245092828s/1229089.jpg|1217639] tai Lohja-trilogia, mikäli mielii kotimaamme historiaan ja tavallisten ihmisten elämään perehtyä.
Vanhempaa suomennosta en ole lukenut, tutustuin nyt Katrinaan ensimmäistä kertaa tämän uudehkon Hurmeen suomennoksen kautta. Onneksi tutustuin! Vaikuttava, vahva ja surusävyinen kirja, joka oli monilta teemoiltaan hyvin ajaton ja toisaalta samanaikaisesti historiallinen kuvaus vuosisadan alun ahvenanmaalaisesta torpparielämästä. Köyhyys ja puute menivät lukijankin ihon alle. mutta kirja muistutti siitä tärkeästä asiasta, etteivät onni ja ilo sittenkään riipu ulkoisista asioista, vaan ihmissuhteista ja positiivisesta elämänasenteesta.
emotional
reflective
medium-paced
Plot or Character Driven:
A mix
Strong character development:
Complicated
Loveable characters:
Yes
Diverse cast of characters:
No
Flaws of characters a main focus:
No
http://www.hyperebaaktiivne.ee/2022/01/lxvi-ehk-kange-pohjanmaa-peretutar.html
Aitäh, Eesti Raamat, raamatu eest!
Detsembri algul ootas mind välisreis - kruiis Ahvenamaale, seega oli ainuõige valik kohe kuu alguses võtta ette raamat, mille tegevus just seal saarestikus toimub - Sally Salminen "Katrina". See on Soome kirjanduse meistriteos (millest ma enne midagi kuulnud ei olnud, kui see ilmuvate raamatute nimekirja ilmus), kuigi romaan on ka varem eesti keeles välja antud. Enne raamatu sisu kallale asumist pean lihtsalt ütlema, et kujundus on küll raamatule õnnetuseks. No kohe üldse ei kutsu lugema. Lugu ise pakkus suurepärast elamust ja raamat läheb lemmikute hulka!
Katrina on ilus ja tugev Pohjanmaa neiu. Tema südame võidab noor meremees Ahvenamaalt, kes võlub teda juttudega sealsest uhkest elust, nisupõldudest ja õunapuudest. Kuna Johani laev on kohe-kohe lahkumas, pannakse noored kähku paari ning naine suundubki Ahvenamaale. Kohale jõudes purunevad tema unistused, sest selgub, et Johan kaldub liialdama ja on oma hea elujärje kokku luuletanud. Mehe suur häärber on vilets torpariosmik kõrgel kaljulaval. Johanist tema luiskelugude tõttu külas lugu ei peeta ja ka Katrina vastu ollakse vaenulikud. Naine peab toime tulema äärmises vaesuses, töötades küla kaptenite majapidamistes. Enamiku ajast on ta pealegi üksi, sest mees on merel. Katrina on aga kange naine ja saab rasketes oludes hakkama. Ta õpib Johanit armastama, kasvatab nende lapsi ja võitleb välja lugupidamise.
"Katrina" on romaan ühe naise, Katrina sattumisest Ahvenamaale ja kõigist raskustest, mis tal tuleb ületada enne manalateele minekut. Tavaliselt ma selliseid raamatuid ei loe, sest need kipuvad venima. See oli aga palju parem, kui oskasin oodata! Kordagi ei hakanud igav, kuigi enamik raamatust kirjeldab argielu - ränka füüsilist tööd, vaesuses elamist, sünde ja surmi.
Tegevus toimub kuskil eelmise sajandi alguses ja üks romaani võlusid on ajastu kirjeldused. Paeluv oli lugeda, milline elu oli saarestikus. Kaptenitel olid kõik, need rikkused, millega Johan kelkis, ja alamatel polnud midagi peale töörügamise. Kui mehed merd seilasid, jäi kogu koorem kodus olevate naiste õlule. Päris kogu ae ka tööd ei tehtud. Kui pidutseti, siis korralikult. Kui mõne kapteni peres oli pulm, sai sellest kogu küla osa ja tähistati mitu päeva. Aga aeg läks edasi ja see traditsioon kadus.
Peategelane on algusest peale väga sümpaatne. See oli võimas, kuidas ta igast katsumusest läbi tuli, mida elu talle ette heitis. Elasin läbi nii palju emotsioone. Unistuste purunemine, kui uhke häärberi asemel ootas ees sünge onn. Üksindus, kui külarahvas teda põlgab. Ligimesearmastus nende väheste vastu, kes saavad sõpradeks. Väsimus varavalgest hilisõhtuni rabamisest. Tühi kõht, sest toitu napib alati. Rõõm ja valu, mida pakuvad lapsed. Eriti läks südamesse see, kuidas naine oma abikaasat lähemalt tundma õppis ja armastama hakkas.
Ahvenamaale jõudes oli mul umbes kolmandik loetud. Viibisin Mariehamnis küll õige lühikest aega, aga see aitas hiljem hästi ette kujutada Katrina elu Kaljuotsal, kuna ilm oli niivõrd külm. Nägime uhkeid häärbereid, kapteniperede rahastatud kirikut, laiu teid, sadamaid ja käisime ka paari kõrgema künka otsas, kus olid vaid kivid ja puud. Muidugi ei elanud Katrina pealinnas, vaid väiksema saarekese peal, aga umbes selline vaade võis seal olla. Ahvenamaa looduse ilu osas oli igatahes Johanil õigus.
Aitäh, Eesti Raamat, raamatu eest!
Detsembri algul ootas mind välisreis - kruiis Ahvenamaale, seega oli ainuõige valik kohe kuu alguses võtta ette raamat, mille tegevus just seal saarestikus toimub - Sally Salminen "Katrina". See on Soome kirjanduse meistriteos (millest ma enne midagi kuulnud ei olnud, kui see ilmuvate raamatute nimekirja ilmus), kuigi romaan on ka varem eesti keeles välja antud. Enne raamatu sisu kallale asumist pean lihtsalt ütlema, et kujundus on küll raamatule õnnetuseks. No kohe üldse ei kutsu lugema. Lugu ise pakkus suurepärast elamust ja raamat läheb lemmikute hulka!
Katrina on ilus ja tugev Pohjanmaa neiu. Tema südame võidab noor meremees Ahvenamaalt, kes võlub teda juttudega sealsest uhkest elust, nisupõldudest ja õunapuudest. Kuna Johani laev on kohe-kohe lahkumas, pannakse noored kähku paari ning naine suundubki Ahvenamaale. Kohale jõudes purunevad tema unistused, sest selgub, et Johan kaldub liialdama ja on oma hea elujärje kokku luuletanud. Mehe suur häärber on vilets torpariosmik kõrgel kaljulaval. Johanist tema luiskelugude tõttu külas lugu ei peeta ja ka Katrina vastu ollakse vaenulikud. Naine peab toime tulema äärmises vaesuses, töötades küla kaptenite majapidamistes. Enamiku ajast on ta pealegi üksi, sest mees on merel. Katrina on aga kange naine ja saab rasketes oludes hakkama. Ta õpib Johanit armastama, kasvatab nende lapsi ja võitleb välja lugupidamise.
"Katrina" on romaan ühe naise, Katrina sattumisest Ahvenamaale ja kõigist raskustest, mis tal tuleb ületada enne manalateele minekut. Tavaliselt ma selliseid raamatuid ei loe, sest need kipuvad venima. See oli aga palju parem, kui oskasin oodata! Kordagi ei hakanud igav, kuigi enamik raamatust kirjeldab argielu - ränka füüsilist tööd, vaesuses elamist, sünde ja surmi.
Tegevus toimub kuskil eelmise sajandi alguses ja üks romaani võlusid on ajastu kirjeldused. Paeluv oli lugeda, milline elu oli saarestikus. Kaptenitel olid kõik, need rikkused, millega Johan kelkis, ja alamatel polnud midagi peale töörügamise. Kui mehed merd seilasid, jäi kogu koorem kodus olevate naiste õlule. Päris kogu ae ka tööd ei tehtud. Kui pidutseti, siis korralikult. Kui mõne kapteni peres oli pulm, sai sellest kogu küla osa ja tähistati mitu päeva. Aga aeg läks edasi ja see traditsioon kadus.
Peategelane on algusest peale väga sümpaatne. See oli võimas, kuidas ta igast katsumusest läbi tuli, mida elu talle ette heitis. Elasin läbi nii palju emotsioone. Unistuste purunemine, kui uhke häärberi asemel ootas ees sünge onn. Üksindus, kui külarahvas teda põlgab. Ligimesearmastus nende väheste vastu, kes saavad sõpradeks. Väsimus varavalgest hilisõhtuni rabamisest. Tühi kõht, sest toitu napib alati. Rõõm ja valu, mida pakuvad lapsed. Eriti läks südamesse see, kuidas naine oma abikaasat lähemalt tundma õppis ja armastama hakkas.
Ahvenamaale jõudes oli mul umbes kolmandik loetud. Viibisin Mariehamnis küll õige lühikest aega, aga see aitas hiljem hästi ette kujutada Katrina elu Kaljuotsal, kuna ilm oli niivõrd külm. Nägime uhkeid häärbereid, kapteniperede rahastatud kirikut, laiu teid, sadamaid ja käisime ka paari kõrgema künka otsas, kus olid vaid kivid ja puud. Muidugi ei elanud Katrina pealinnas, vaid väiksema saarekese peal, aga umbes selline vaade võis seal olla. Ahvenamaa looduse ilu osas oli igatahes Johanil õigus.
emotional
reflective
medium-paced
Plot or Character Driven:
Character
Strong character development:
Yes
Loveable characters:
Complicated
Flaws of characters a main focus:
Complicated
While reading, I was constantly surprised how things that felt so mundane and boring had such a strong effect on me. I guess that's one of the marks of a good author, to make the reader appreciate the things the characters do, and fear the things they do. Me, a person who thinks that food comes from the supermarket, was genuinely afraid for the crop of the island of Torsö some hundred years ago.
I loved the emotional connection to the fictional characters, and the author's "pure" ambition to write life-like characters (I think they succeeded very well).
P.S. I'm finding that I'm writing in English much less than I used to, so I'm trying to write these reviews in English, at least for books written in/translated into English. :D Sorry!
I loved the emotional connection to the fictional characters, and the author's "pure" ambition to write life-like characters (I think they succeeded very well).
P.S. I'm finding that I'm writing in English much less than I used to, so I'm trying to write these reviews in English, at least for books written in/translated into English. :D Sorry!
emotional
reflective
sad
slow-paced
Plot or Character Driven:
Character
Strong character development:
No
Loveable characters:
Complicated
Diverse cast of characters:
No