Take a photo of a barcode or cover
3.35 AVERAGE
3.35 AVERAGE
mysterious
slow-paced
Plot or Character Driven:
Plot
Strong character development:
No
Loveable characters:
Yes
Diverse cast of characters:
No
Flaws of characters a main focus:
No
dark
mysterious
tense
medium-paced
Plot or Character Driven:
A mix
Strong character development:
Yes
Loveable characters:
Complicated
Diverse cast of characters:
No
Flaws of characters a main focus:
Complicated
slow-paced
Picked this up when I was in Iceland this summer. Probably not everyone's cup of tea to read crime fiction set in the place you are currently visiting, but I enjoyed it! Some of the characterization things annoyed me, but over all, it was fun to read!
Last Rituals straddled an unusual line between a cozy, a mystery, and a thriller, more psychological than gory and with most of the killing in the past tense. The fact that no one here is in current danger reduced the tension of the novel, softening it a bit. But the mystery is strong nonetheless, with lots of twists. Just when you think you know a character, out comes a bit of information that leads you to view them in a new light. Our heroine is methodical and intellectual but still messed up enough to have a loser ex-husband and a cranky teenager (Do they come in any other flavor?). She's practical, not caring if she is teased for her gigantic down coat. She's a serious professional who can take the time to eyeball an attractive man.
The main problems I had reading the novel were being able to track the various history and stories that lay beyond the immediate plot. I was forever getting this bishop and that letter author confused. But that's my own issue. I'm planning to read the next book in the series, looking forward to meeting Thora again.
The main problems I had reading the novel were being able to track the various history and stories that lay beyond the immediate plot. I was forever getting this bishop and that letter author confused. But that's my own issue. I'm planning to read the next book in the series, looking forward to meeting Thora again.
One of the best mystery books I have read in a while. And I love how the story is in Iceland because I rarely get to read books from there. Thóra's family life was interesting and I'd like to know what happens next in her life and does Matthew stay in Iceland or go back to Germany. The mystery was also interesting and full of neat history stuff. I had no idea who the killer was and the more I got to know the more I felt sorry for everyone.
Oktoobrit alustasin süngete mõrvalugude lainel. Nimelt võtsin ette islandlanna Yrsa Sigurðardóttir'i krimkad, mida mulle kursakaaslane soovitas. Aitäh!
Ma ei mäleta, et oleksin varem ühtki raamatut lugenud, kus tegevus toimuks Islandil. Saare eluoludest sai nii mõndagi teada, kuid oleksin tahtnud rohkem kirjeldusi, sest see on omapärane maa, kus ma kindlasti ka ise tahan ära käia.
Yrsa lugudes lahendab kuritegusid advokaat Thóra, kes on 36-aastane, lahutatud ning kahe lapse ema. Seaduste tundmises on naine tugev, kuid kindlasti pole ta pädev mõrvarite tabamiseks. Hea vaistu asemel on islandlannal abiks pigem algaja õnn ning oskus teiste asjades nuhkida. Ta on tugeva iseloomuga naine, kel on palju eelarvamusi Kohati paistab advokaat iseka ning suisa lapsikuna. Parimast küljest näeb teda, kui Thóra astub oma poja kaitseks välja kui emalõvi.
Romaanis "Kolmas märk" leitakse Reykjaviki ülikoolist rikka saksa tudengi moonutatud laip. Haraldi silmad on eemaldatud ning tema rinnale on lõigatud sümbol, mida ka kaanepildil ilusti näha on. Vahi alla võetakse üks ta sõpradest ning politsei arvates on juhtum lahendatud. Seda ei arva aga surnu perekond, kellele tundub, et asja uuriti liiga pealiskaudselt. Kohale saadetakse usaldusväärne ekspolitseinik Matthew, kes välismaalasena üksi hakkama ei saa ning palkab lisaks appi kohaliku advokaadi Thóra. Naine saab teada, et Harald polnud tüüpiline ärahellitatud rikkurivõsu, vaid tal olid kummalised kinnisideed, nagu nõiajaht, must maagia ja piinamine. Koos süvenetakse tapetu võigastesse hobidesse ning vaikselt jooksevad niidiotsad kokku, sidudes nõiajahi, okultismi, inkvisitsiooni käsiraamatu "Nõiahaamer", salapärase tudengiklubi, Iiri munkade koopad ning mõrva.
Kuritegu oli intrigeeriv ning samuti nõiajahiga seotud ajalooline taust, mis loodetavasti oli tõene. See tekitas mul soovi lugeda raamatut "Nõiaprotsessid Eestis", mille Varrak hiljuti välja andis. Erinevate maade nõiajahte oleks huvitav võrrelda. Seevastu põnevusest ning pingest jäi teoses vajaka. Thóra ei sattunud oma nuhkimise tõttu kordagi ohtu ja fookus liikus tihti uurimiselt advokaadi pere- või armuelule. Tempo oli küll aeglane, kuid teema paeluv ja lisaks soovisin muidugi teada, kes ometi see tabamatu mõrvar oli, ning nii sain romaani siiski üpris kiiresti läbi.
Soovitan lugeda neil, keda sarnaselt mulle huvitab ajalooline nõiajahi teema või siis krimikirjanduse austajatele, kes soovivad lugeda, kuidas advokaat käib ja inimesi küsitleb.
Ma ei mäleta, et oleksin varem ühtki raamatut lugenud, kus tegevus toimuks Islandil. Saare eluoludest sai nii mõndagi teada, kuid oleksin tahtnud rohkem kirjeldusi, sest see on omapärane maa, kus ma kindlasti ka ise tahan ära käia.
Yrsa lugudes lahendab kuritegusid advokaat Thóra, kes on 36-aastane, lahutatud ning kahe lapse ema. Seaduste tundmises on naine tugev, kuid kindlasti pole ta pädev mõrvarite tabamiseks. Hea vaistu asemel on islandlannal abiks pigem algaja õnn ning oskus teiste asjades nuhkida. Ta on tugeva iseloomuga naine, kel on palju eelarvamusi Kohati paistab advokaat iseka ning suisa lapsikuna. Parimast küljest näeb teda, kui Thóra astub oma poja kaitseks välja kui emalõvi.
Romaanis "Kolmas märk" leitakse Reykjaviki ülikoolist rikka saksa tudengi moonutatud laip. Haraldi silmad on eemaldatud ning tema rinnale on lõigatud sümbol, mida ka kaanepildil ilusti näha on. Vahi alla võetakse üks ta sõpradest ning politsei arvates on juhtum lahendatud. Seda ei arva aga surnu perekond, kellele tundub, et asja uuriti liiga pealiskaudselt. Kohale saadetakse usaldusväärne ekspolitseinik Matthew, kes välismaalasena üksi hakkama ei saa ning palkab lisaks appi kohaliku advokaadi Thóra. Naine saab teada, et Harald polnud tüüpiline ärahellitatud rikkurivõsu, vaid tal olid kummalised kinnisideed, nagu nõiajaht, must maagia ja piinamine. Koos süvenetakse tapetu võigastesse hobidesse ning vaikselt jooksevad niidiotsad kokku, sidudes nõiajahi, okultismi, inkvisitsiooni käsiraamatu "Nõiahaamer", salapärase tudengiklubi, Iiri munkade koopad ning mõrva.
Kuritegu oli intrigeeriv ning samuti nõiajahiga seotud ajalooline taust, mis loodetavasti oli tõene. See tekitas mul soovi lugeda raamatut "Nõiaprotsessid Eestis", mille Varrak hiljuti välja andis. Erinevate maade nõiajahte oleks huvitav võrrelda. Seevastu põnevusest ning pingest jäi teoses vajaka. Thóra ei sattunud oma nuhkimise tõttu kordagi ohtu ja fookus liikus tihti uurimiselt advokaadi pere- või armuelule. Tempo oli küll aeglane, kuid teema paeluv ja lisaks soovisin muidugi teada, kes ometi see tabamatu mõrvar oli, ning nii sain romaani siiski üpris kiiresti läbi.
Soovitan lugeda neil, keda sarnaselt mulle huvitab ajalooline nõiajahi teema või siis krimikirjanduse austajatele, kes soovivad lugeda, kuidas advokaat käib ja inimesi küsitleb.
I was really keen on this book when I started it, but as the narrative progressed, I got more and more disenchanted. By the time I was about 150 pages in, I just didn't care anymore. I think the biggest obstacle was the language. It read like a case study of what happens when a great novel gets a poor translation. The dialog was very straightforward, without idiom, or anything else to liven it up and make it seem like real people were speaking. Instead the characters came off as prudish and wooden. I hope if this author gets published again in the US, they find her a better translator. The charm of Iceland is all there, it's just not reflected in the dialog.
dark
mysterious
slow-paced