Take a photo of a barcode or cover
This is an incredible and inspiring book. It is amazing what this kid accomplished despite the challenges he and his family faced.
Anyone who is interested in international development work, economic development, developing world issues or how the power of education and technology can change outcomes for individuals, communities and whole peoples should read this inspiring story and be amazed.
The narrative of the story is extremely effective as it is told in the voice of William Kamkwamba, the boy who actually did harness the wind after dropping out of school because of a deadly famine which hit his country of Malawi in 2001. To learn in his personal voice about the vulnerability of his community and the lack of everyday technologies which most Western countries take for granted is powerful and heart-breaking. The story turns inspiring and altogether remarkable when William takes his education and the fate of his town into his own hands and pursues the power of "electric wind".
The narrative of the story is extremely effective as it is told in the voice of William Kamkwamba, the boy who actually did harness the wind after dropping out of school because of a deadly famine which hit his country of Malawi in 2001. To learn in his personal voice about the vulnerability of his community and the lack of everyday technologies which most Western countries take for granted is powerful and heart-breaking. The story turns inspiring and altogether remarkable when William takes his education and the fate of his town into his own hands and pursues the power of "electric wind".
Really enjoyed this and it has got me back into loving reading. I'm hoping there is more to come!
4.5 stars. Inspiring and memorable. I enjoyed the audio book on Hoopla, narrated by Chike Johnson.
4.5 stars.
I really enjoyed this extraordinary true story of a boy who teaches himself about physics and electricity, and builds a windmill out of scrapyard junk to improve his family's life. So inspiring! I enjoyed the background on life in Malawi, the process of building the windmill, and I loved all the opportunities that opened up to him.
I really enjoyed this extraordinary true story of a boy who teaches himself about physics and electricity, and builds a windmill out of scrapyard junk to improve his family's life. So inspiring! I enjoyed the background on life in Malawi, the process of building the windmill, and I loved all the opportunities that opened up to him.
This book is truly inspiring. It tells the story of William Kamkwamba, a teenager from Malawi. He had to leave school because of poverty. But he didn't give up. Instead, he taught himself engineering and electricity by reading library books. He built a windmill for his family's farm, bringing electricity to their lives. His creativity, curiosity, perseverance, and moral courage are truly inspiring.
Read with Luke and he really enjoyed it. I was happy to have a break from WWII haha. Lots of science explanations, story of perseverance, and eye opening for him to hear about real hunger and hardship.
Libro escogido para Marzo en el Club 12 el cual no tenía ningun atractivo para mí, me ha vuelto a demostrar la grandeza de pertenecer (y el honor de administrar) a un club de lectura. Prácticamente me he zumbado el libro en dos días y, según mi criterio, solo puede significar una cosa. Se merece mis 5 estrellas y mi recomendación. La historia ya la conocéis todos, un poblado pobre de África con un niño que las pasa putas cuya curiosidad consigue hacer frente a todas las adversidades con las que la naturaleza insiste en cebarse con la África cuasi tribal.
Post data: la peli es un truño comparada con el libro... que sorpresa, ¿verdad?
Post data: la peli es un truño comparada con el libro... que sorpresa, ¿verdad?
emotional
hopeful
informative
inspiring
medium-paced
I enjoyed reading the Young Reader's Edition of this novel. It inspired me when he finally got his windmill to work and he was able to go farther and create more. He loved his dog even though he sadly had to leave it to die and was loyal to his friends even through hard times. He follows his life up through the end of colledge.
I read the Young Reader's Edition and feel that if children who do not handle death, especially death of animals, well I would skip the part where the essentially kill William's dog by leaving it tied to a tree.
Ma ei unusta kunagi seda, kuidas see raamat minuni jõudis ja kuidas ma selle lõpuks ühe õhtuga läbi lugesin. Esiteks ei loe ma üldse selliseid "noortele mõeldud versioone" raamatutest ja teiseks... seekord ei saanud ma seda lugemata jätta.
Nimelt on mul ühes klassis noormees, kes räägib inglise keelt emakeelena. Viimased kaks nädalat olen tema klassis lõunat söönud ja kuna talle meeldivad ka raamatud, siis ühel päeval oli mulle pihku pistetud tema lemmikraamat (mida ta on vähemalt neli korda lugenud), et ma ikka ka seda loeksin. Olin ausalt öeldes täiesti pahviks löödud. Aga südames oli soe ja ma olin selle üle hästi rõõmus ka. Ja ma otsustasin, et juhtub mis tahes, selle raamatu ma loen läbi.
Alguses ei olnud mul raamatu jaoks eriti palju aega. Lugesin saatuseseppa ja selle peale kulus meeletu aeg. Ent siis sai see läbi ja mul oli aega küllaga. Raamatu algus oli mõnusalt paljulubav. Ehkki kirjutatud üsna lihtsalt, oli see siiski võluv ja ma tahtsin nautida seda nii pikalt kui võimalik. Esialgne plaan oligi lugeda see läbi mitme päeva jooksul, sest pidin raamatu poisile tagastama 18. märtsiks, mil toimub nende lõpuaktus. Jaapani kooliaasta lõpp.
Ja siis täna! Koroonaviiruse leviku peatamiseks palub peaminister kõik koolid järgmise nädala esmaspäevast sulgeda. Kui minu kool ka kinni pannakse, siis on homme mul viimane võimalus noormehele tema lemmikraamat tagasi anda. Ma olin raamatust läbi lugenud ainult kolmandiku, kui see teade tuli, kuid üks oli mulle kohe selge. Kuidas mina end tunneksin, kui ma oma lemmikraamatu mingi nõmeda haiguse pärast igaveseks kaotaksin? Oi, ma oleksin kurb ja vihane ja samas natuke loodaksin ka... Aga kuna raskel ajal võib lemmikraamat olla väga suureks toeks, siis pidin end kokku võtma, hiliste õhtutundideni lugema ja raamatu kotti pakkima, et ma selle homme ikka kindlasti temani saaksin toimetada. Milline saatus!
Ühel hetkel oli vahva moment ka, kui ma unustasin raamatule järjehoidja vahele panna, kui ma kella peale välisust avama tormasin. Juhtus aga nii, et ma olin sama koha peal, kus poisil lugemine oli pooleli jäänud ja tema järjehoidja veel vahel oli. Pääsesin suurest järje otsimisest!
Raamat ise räägib tõestisündinud loo William Kamkwambast, kes ühes Malawi külakeses ehitab tuuliku. Ta on vaesest perest, koolist väljakukkunud ja kannatanud suure nälja all, mis riiki laastas. See on põnev lugu kannatustest ja kujunemisest ja Aafrika väljakutsetest.
Minu jaoks oli see maailmavaadet muutev raamat ja ma olen väga õnnelik, et see teismeline mind seda kohustuslikus korras lugema sundis. Täitsa tore oli!
Nimelt on mul ühes klassis noormees, kes räägib inglise keelt emakeelena. Viimased kaks nädalat olen tema klassis lõunat söönud ja kuna talle meeldivad ka raamatud, siis ühel päeval oli mulle pihku pistetud tema lemmikraamat (mida ta on vähemalt neli korda lugenud), et ma ikka ka seda loeksin. Olin ausalt öeldes täiesti pahviks löödud. Aga südames oli soe ja ma olin selle üle hästi rõõmus ka. Ja ma otsustasin, et juhtub mis tahes, selle raamatu ma loen läbi.
Alguses ei olnud mul raamatu jaoks eriti palju aega. Lugesin saatuseseppa ja selle peale kulus meeletu aeg. Ent siis sai see läbi ja mul oli aega küllaga. Raamatu algus oli mõnusalt paljulubav. Ehkki kirjutatud üsna lihtsalt, oli see siiski võluv ja ma tahtsin nautida seda nii pikalt kui võimalik. Esialgne plaan oligi lugeda see läbi mitme päeva jooksul, sest pidin raamatu poisile tagastama 18. märtsiks, mil toimub nende lõpuaktus. Jaapani kooliaasta lõpp.
Ja siis täna! Koroonaviiruse leviku peatamiseks palub peaminister kõik koolid järgmise nädala esmaspäevast sulgeda. Kui minu kool ka kinni pannakse, siis on homme mul viimane võimalus noormehele tema lemmikraamat tagasi anda. Ma olin raamatust läbi lugenud ainult kolmandiku, kui see teade tuli, kuid üks oli mulle kohe selge. Kuidas mina end tunneksin, kui ma oma lemmikraamatu mingi nõmeda haiguse pärast igaveseks kaotaksin? Oi, ma oleksin kurb ja vihane ja samas natuke loodaksin ka... Aga kuna raskel ajal võib lemmikraamat olla väga suureks toeks, siis pidin end kokku võtma, hiliste õhtutundideni lugema ja raamatu kotti pakkima, et ma selle homme ikka kindlasti temani saaksin toimetada. Milline saatus!
Ühel hetkel oli vahva moment ka, kui ma unustasin raamatule järjehoidja vahele panna, kui ma kella peale välisust avama tormasin. Juhtus aga nii, et ma olin sama koha peal, kus poisil lugemine oli pooleli jäänud ja tema järjehoidja veel vahel oli. Pääsesin suurest järje otsimisest!
Raamat ise räägib tõestisündinud loo William Kamkwambast, kes ühes Malawi külakeses ehitab tuuliku. Ta on vaesest perest, koolist väljakukkunud ja kannatanud suure nälja all, mis riiki laastas. See on põnev lugu kannatustest ja kujunemisest ja Aafrika väljakutsetest.
Minu jaoks oli see maailmavaadet muutev raamat ja ma olen väga õnnelik, et see teismeline mind seda kohustuslikus korras lugema sundis. Täitsa tore oli!