Take a photo of a barcode or cover
517 reviews for:
Die Donut-Ökonomie: Endlich ein Wirtschaftsmodell, das den Planeten nicht zerstört
Kate Raworth
4.21 AVERAGE
517 reviews for:
Die Donut-Ökonomie: Endlich ein Wirtschaftsmodell, das den Planeten nicht zerstört
Kate Raworth
4.21 AVERAGE
The blueprint for a sustainable future. I critique all sustainability solutions using the Doughnut framework.
ootasin seda raamatut erinevate raamatukogude järjekorras terve igaviku... ja siis lugesin ka terve igaviku. olin ometi kindel, et tahan lugeda ja et teema on oluline ja huvitav; aga millegipärast edenes kohutavalt raskelt. võibolla lihtsalt ei olnud hea aeg minu ja tema kohtumiseks.
ma tavaliselt referaate ei tee raamatutest, aga kuna ma ei usu, et selle siin kunagi enam uuesti ette võtan, aga teema on jätkuvalt oluline ja huvitav, siis... iseenda jaoks kiired märkmed sõõrikumajanduse kohta, nii, nagu mina sellest aru sain:
* seni kasutusel olnud mudelid majandusest mõtlemiseks kas ei tööta 21. sajandil enam või on tegelikult algusest peale olnud valed ja ülelihtsustatud; vaja on uusi.
* visuaali jõud on suur, seega on mõtet keskenduda tuntud piltidele ja graafikutele (pakkumise ja nõudluse graafik, Kuznetsi kõver, circular flow diagram jne). (mul said just eestikeelsed sõnad otsa, saatke juurde!)
* sõõrik on tulnud, et asendada (lõputu) SKT kasvu graafikut, ja võtab arvesse, et võimalik kasv on piiratud ühelt poolt sellega, kui palju meil planeeti ja loodusressursse üldse olemas on, aga teiselt poolt miinimumtasemega, mida tahaks kõigile maailam inimestele ju võimaldada.
* circular flow diagram (1948, Paul Samuelson) ei arvesta enda ümber oleva ühiskonna ja keskkonnaga, kodudes toimuva tasustamata tööga ega ühisomandiga (commons). MONIAC ei ole igiliikur!
* "Homo economicus" on kasutu lihtsustus ega kajasta mingil moel seda, millised on inimesed tegelikult.
* mehhaanikametafoorid majanduses (pendlid, kangid, tasakaalupunktid) on ka kasutud või lausa kahjulikud lihtsustused.
* Kuznetsi kõver ("ebavõrdsus peab kasvama, enne kui ta saab vähenema hakata") on ammu ümber lükatud. majanduslik ebavõrdsus ei ole vältimatu; majanduskasv ei vähenda ebavõrdsust.
* sama lugu keskkondliku Kuznetsi kõveraga ("reostus peab kasvama, enne kui ta saab vähenema hakata") - ei, juba selle autorid ise said aru, et ei ole nii.
* rööviku-liblika analoogia tööstuse osas: röövikumajandus võtab ressursse ja jätab maha jäätmed, liblika tiivad joonistuvad, kui lisada bioloogilise ja tehnilise materjali taaskasutus. siia peab küll pilti juurde vaatama, et millestki aru saada.
* majanduskasvu osas tuleb suuta jääda agnostiliseks, sest tegelt ei tea keegi, kas "roheline kasv" on üldse võimalik või ei ole.
ma tavaliselt referaate ei tee raamatutest, aga kuna ma ei usu, et selle siin kunagi enam uuesti ette võtan, aga teema on jätkuvalt oluline ja huvitav, siis... iseenda jaoks kiired märkmed sõõrikumajanduse kohta, nii, nagu mina sellest aru sain:
* seni kasutusel olnud mudelid majandusest mõtlemiseks kas ei tööta 21. sajandil enam või on tegelikult algusest peale olnud valed ja ülelihtsustatud; vaja on uusi.
* visuaali jõud on suur, seega on mõtet keskenduda tuntud piltidele ja graafikutele (pakkumise ja nõudluse graafik, Kuznetsi kõver, circular flow diagram jne). (mul said just eestikeelsed sõnad otsa, saatke juurde!)
* sõõrik on tulnud, et asendada (lõputu) SKT kasvu graafikut, ja võtab arvesse, et võimalik kasv on piiratud ühelt poolt sellega, kui palju meil planeeti ja loodusressursse üldse olemas on, aga teiselt poolt miinimumtasemega, mida tahaks kõigile maailam inimestele ju võimaldada.
* circular flow diagram (1948, Paul Samuelson) ei arvesta enda ümber oleva ühiskonna ja keskkonnaga, kodudes toimuva tasustamata tööga ega ühisomandiga (commons). MONIAC ei ole igiliikur!
* "Homo economicus" on kasutu lihtsustus ega kajasta mingil moel seda, millised on inimesed tegelikult.
* mehhaanikametafoorid majanduses (pendlid, kangid, tasakaalupunktid) on ka kasutud või lausa kahjulikud lihtsustused.
* Kuznetsi kõver ("ebavõrdsus peab kasvama, enne kui ta saab vähenema hakata") on ammu ümber lükatud. majanduslik ebavõrdsus ei ole vältimatu; majanduskasv ei vähenda ebavõrdsust.
* sama lugu keskkondliku Kuznetsi kõveraga ("reostus peab kasvama, enne kui ta saab vähenema hakata") - ei, juba selle autorid ise said aru, et ei ole nii.
* rööviku-liblika analoogia tööstuse osas: röövikumajandus võtab ressursse ja jätab maha jäätmed, liblika tiivad joonistuvad, kui lisada bioloogilise ja tehnilise materjali taaskasutus. siia peab küll pilti juurde vaatama, et millestki aru saada.
* majanduskasvu osas tuleb suuta jääda agnostiliseks, sest tegelt ei tea keegi, kas "roheline kasv" on üldse võimalik või ei ole.
Very important book. Raworth has done a great thing here in not just criticising the current model (obsession with everlasting growth)... but also developing new ways of thinking (much harder to do). It's a book that will make you think a lot about better ways to build a future society. I don't think it goes all the way to showing how we get there, but it definitely takes us further than I've seen in other books. I think it's especially great because although it's focused on climate change as the main issue... it still keeps its focus as primarily about economics.
The old adage is that 'a rising tide lifts all boats'. By the end of this book, you'll wonder why you never responded with 'an ever-rising tide floods all'
The old adage is that 'a rising tide lifts all boats'. By the end of this book, you'll wonder why you never responded with 'an ever-rising tide floods all'
informative
inspiring
medium-paced
informative
inspiring
medium-paced
I kind of hate the term "paradigm shift," but should a book earn that term, this would does. Totally reframes the conversation of our collective economic mission. I would most definitely assign this to an undergraduate 1o1 class, if for no other reason than a counterproposal to most of the introductory lit in the discipline.
Fascinating read on economic thought, how the study of it changed over time to become more self-assured, more based on formulas, and the dangers in trying to turn human irrational actions into charts and graphs.
I'd love to see the Econ 101 version of this book.
I'd love to see the Econ 101 version of this book.
challenging
informative
medium-paced
Mooie kijk op de economie van de toekomst. Af en toe wat langdradig en soms zelfingenomen.
A fascinating if sometimes difficult book. If I can be so bold as to talk about what I saw as the big takeaways, there are two that really jump out at me: One, today's societies are addicted to GNP growth, and it often seems that this growth is for its own sake. As Raworth puts it, "We have an economy that needs to grow, whether or not it makes us thrive; we need an economy that makes us thrive, whether or not it grows." The other overarching point is the concept of the doughnut itself. Basically, there is in society (one might better say humanity) a "sweet spot" that is the doughnut itself, what Raworth calls a "safe, just space." In the middle of the doughnut hole can be envisioned many of society's ills, such as poverty, hunger, wealth inequality, lack of a political voice, etc. High-income societies such as the United States and much of Europe have been able, obviously only to a certain extent, address many of these problems, but at the cost of tremendous overuse of planetary resources which puts the ability of Earth to sustain us at risk. It then of course follows that the outside of the doughnut represents the unsustainable overuse of these resources: clean water, food, energy sources, and so on. Reading this book IS a challenge, but a worthwhile one.